Читать книгу Tagamaa - Martin Algus - Страница 8

Anna tõi väljast külmunud halge juurde ja tahtis neid ahju ees lõhkuma hakata, aga poiss võttis tal käest, vaatas tõsiselt otsa ja Anna laskis kirvevarre lahti. Noormees hakkas ise puid lõhkuma. Asjalikult, täpsete liigutustega. Naine vaatas töötavat poissi ja mõtles, et üle mitme aja on siin keegi, kes midagi teha aitab, seda tunnetki ei mäletanud enam.

Väljas oli endiselt põrgukülm. Halastamatu veebruar langes taevast ja sai iseendale maast vastu tõustes keset välja kokku, külm oli kõikjal, pakitses õhus ja mullas, veres ja silmavees, mitte miski ei jäänud temast puutumata.

Järgmisel õhtul ahju otsa ronides pööras Anna ennast ringi ja märkas noormeest, kes seisis tema selja taga keset tuba, pilk tõsine ja pisut küsiv.

Naine ronis üles, rullis ennast nahkadesse ja märkas nüüd poisi silmi ahjuserva kohal.

Ta nihkus seina poole ja noormees keeras ennast tema kõrvale pikali.

Anna vaatas lage, mis mustendas küünra kaugusel tema silme ees.

Noormees magas nüüd rahulikult, ainult mõnel korral häälitses ja niheles natuke.