Читать книгу Mats alati on tubli mees - Mati Soonik - Страница 20

Hansu pere jäi hätta – nende lehm ei jätnud oma piima inimestele, sest imes seda ise oma udaratest.

Külh Kirjak juba teab, mes hää aa, mõtles Juhan nukralt ja läks Tõnisandrusele Matsilt abi saama.

„Sii aa tego noidusega,” oli Matsil kohe selge pilt olukorrast. „Nüüd tuleb noidus Kirjaku pealt ee vetta.”

„Palun tee seda!” lunis Juhan.

Mats sügas lõuga.

„Kas soo laudas aa vueras inime käin? Oma lauta äi tohi vueraid lasta mette! Mettel ja sonal aa suur jöud ja nendega saab palju paha loomadele tehja.”

„Meitel äi käi vuerad laudas mette.” Juhan kratsis kukalt. „Aga oot-oot, üks kaupmees käis. Tahtis mo loomi nähja. Ma ostsi ta kääst Katale siidist rätiku. Sai sene suure kauplemise pääle veikese rahaga käde.”

„Senna aa see kuer maetud. Kaupmees olli soo pääle vihane, et äi saan hääd hinda ja noidus soo Kirjaku ee. Kirjak aa ilus lehm ja taal aa suur udaras all. Isigid palju kiita ja kade olla äi tohi vuera looma pärast – ka see veib taale paha tehja,” seletas Mats.

„Kui hästi aru pidada, siss ta kiitis mo Kirjakud küll.”

„See aa kena külh, et taalt rätiku vetsid. See leheb nüüd tulese. Hää, et sa sene eest vähä raha välja käisid.”

Juhani nägu läks tõsiseks.

„Kas ma pea Kata armsa rätiku ää poletama?”

„Seda pead sa tegema, sest nii kaob noiduse jöud Kirjaku pealt ää. Meskid kaupmehe asjadest pead sa ää poletama – muudo sa noidusest lahti äi saa mette. Natune raputa ka soola peho pääle ja keeda senest joogi, mes Kirjaku sesse annad,” õpetas Mats naabrimeest.

„Mes ma Katale ütle, kui ta uue rätiku ää poleta? Kata arvab, et ole moistuse ää kaotan,” oli Juhan segaduses.

Mats kirtsutas nina.

„Ma arva, et Kirjak aa Katale armsam kut rätik. Lehmaga, mes piima äi anna mette, pole meskid tehja. Sa äi metle ommeti teda ee tappa.”