Читать книгу Mats alati on tubli mees - Mati Soonik - Страница 6

Tõnisandruse Mats kündis põllul. Mart tõi talle lõunaks leivakakukese ja kausitäie piima.

Mats vaatas sööki morni näoga.

„Vii söök koju tagasi – äi mool pole aiga toitu ruukida!”

„Veta ikka natune – sa künnad juba humigust saadik!”

„Ää sega mind! Ma künna edasi,” tähendas Mats ja jätkas kündi.

Mart vaatas natuke aega isa tööd pealt, seejärel läks koos kaasatoodud toiduga koju tagasi.

„Äi isal pole aiga süia mette,” tähendas ta emale, kui kaku ja piimakausi köögis lauale pani.

Mann hakkas naerma.

„Isa pidas seda väheseks, mes taale viisid. Nii vähest toitu äi hakka ta sööma mette. Tuleb rohkem saata – pole meskid tehja.”

Nüüd viis Mart põllule kolm leivakakku ja länniku piimaga.

Mats muheles ja katkestas töö, kui uue toiduportsu oli pilguga ära hinnanud.

„Ma söö natune ja härg saab kah puhata.”