Читать книгу Mats alati on tubli mees - Mati Soonik - Страница 4

Mats oli pojaga koos saunas.

„Moole aitab küll,” tähendas Mart, kui oli kapaga vett enese peale läigatanud. „Ole pohas kut lumi. Ma lehe emaga metsa marjule.”

„Neneh! Kena keik! Ma veta veel natune leili,” otsustas Mats.

Kui ka tema oli valmis saunast lahkuma, ei läinud uks lükates lahti.

See aa poisi töö, oli Matsil olukorrast selge pilt.

Ta mõtles, et pääseb akna kaudu välja, aga üsna ruttu oli selge – aknast välja ta ei mahu.

Mool äi jäe muud üle tehja, kui omad ee oodata, leidista ja istus akna alla pingile. Äi mool pole kiiret kuskile ja ukse jäta ma terveks.

Ligi kolm tundi mõtles Mats vangis oma elu üle järele, enne kui ta tänu Mannile saunast välja pääses. Selgus, et uks oli pööraga kinni pandud. Kaigas takistas samuti ukse avamist.

„Soo lollustel pole otsa ega äärt,” väljendas Mats oma pahameelt Mardile, kui nad söömalauas kohtusid.

„Ma äi tuln sene pääle mette, et sa aknast välja äi mahu. Ma ole seda teed oue menekuks kasutan.”

Mats vangutas pead.

„Soo silmaseletus aa peris hukas, kui mind samma suureks kut ennast pead.”