Читать книгу Mats alati on tubli mees - Mati Soonik - Страница 5

Tõnisandruse Mats, Tagupilli Aadu ja Hansu Juhan tõid Tallinnast puutööpinke Suuremõisa. Nad ladusid need hommikul vankrile ja hakkasid tasapisi Haapsalu poole liikuma. Kõige ees sõitis Tõnisandruse Mats, kellele järgnes Hansu Juhan, viimane oli Tagupilli Aadu.

Keila kiriku tagant tormas kaks meest Tagupilli Aadu hobuse juurde, kelle päitsetest nad kinni rabasid.

„Kogu raha! Kähko!” nõudsid nad.

„Äi mool pole meskid raha,” ühmas Aadu ja vilistas läbilõikavalt.

Mats ja Juhan pidasid oma suksud kinni ning vaatasid tagasi.

„Sa vahi moo hobu järele!” hüüdis Mats Juhanile ja tor-mas Aadule appi.

Mats rabas röövlitel kraest kinni, lõi nad pead pidi kokku ja lennutas üle kivimüüri. Sinna lamama nad ka jäid, kui voor edasi Haapsalu poole liikuma hakkas.

Mõisahärra andis sõnagi lausumata Matsile kümme rubla, kui vahejuhtumist Keila kiriku juures kuulis. Kolmele voorist tulnule kaeti mõisa köögis rikkalik söömalaud.

„Nee ollid ikka tolgused küll. Meitel aa raam vangerdel – mes raha saab meitel olla!” seletas Juhan, kui oli korraks söömise katkestanud.

Mats noogutas.

„Naa ollid täielised tolgused, aenolt täielised tolgused saavad nonda rummalad olla!”