Читать книгу Meie lapse uni - Merit Lilleleht - Страница 10

„Mida teha, kui minu nelja kuu vanune laps jääb korralikult ja õigeaegselt ööunne, kuid päeval on teda ilmvõimatu magama saada? Toas oma voodis keeldub ta päeval magamast, ainus võimalus on panna ta vankrisse ja sõita üle suurte kivide – mida suuremad kivid, seda parem. Siis on lootust, et ta jääb nii kümne minutiga magama. Nii kui jätan vankri seisma, on laps aga kohe üleval. Mida teha?“ Evelin, 22.

Lisaks ööunedele on beebide ja väikelaste jaoks tähtsad ka päevauned. Võime öelda ka enda unekoolitaja kogemustest, et need on vastsündinu- ja beebiperedes erinevad. Mõned lapsevanemad tegelevad alates lapse sünnist lapse päevaunede parandamisega, teised aga ei saa aru, millest jutt käib – laps magab päevasel ajal ideaalselt (seda ei pruugi olla samas ööunega). Mõned lapsed magavad päevaund lühikeste osadena, teised põõnavad tunde. On lapsi, kes magavad mingis vanuses päevaund kenasti, siis aga toimub muudatus ning vanemad ei oska enam midagi ette võtta. Põhjused võivad olla väga erinevad. Kõigepealt tuleb tunnistada, et päevaunedega tegelemine on tunduvalt raskem kui ööunedega. Siiski on erinevaid nippe, mida tasub proovida. Lohutuseks päeval halvasti või üldse mitte magavate laste vanematele võib öelda, et lapsed, kes päevaund hästi ei maga, võivad magada paremini öösel.

Päevaunede kohta on tehtud üsna vähe uurimistöid. Siiski on selge, et päevaune vajadus on bioloogiline ning selle keskmine kestvus igas vanuses võib olla väga erinev. Näiteks pooleaastane laps magab päeval keskmiselt umbes 3,5 tundi, kuid on lapsi, kellele piisab poolest tunnist, ja lapsi, kes magavad päeval lausa 10 tundi – ja see on normaalne! Samuti on aastaseid lapsi, kes magavad päeval heal juhul vaid loetud minutid, aga on ka lapsi, kes vajavad 7 tundi päevaund (keskmine päevaune vajadus selles vanuses on umbes 2 tundi).

Päevauned parandavad mälu ja õppimist ning aitavad lapsel püsida aktiivsena kuni õhtuni, vähendades ka riski sattuda õnnetustesse. Erinevate uuringute kohaselt suurendab mudilaste järjestikune ülevalolek õnnetustesse sattumise tõenäosust. Ka lühiajalised päevauned on lapsele kasulikud, parandades nende mälu ja õppimist. Üheaastaste lastega läbi viidud uuringud kinnitavad, et päevaunede magamine soodustab sõnade meeldejätmist ja mälu arengut. Selles vanuses laste puhul tasuks aga jälgida, et päevauni ei satuks liiga hilisele ajale – see võib mõjutada ööunne jäämist. On soovitav, et laps oleks enne ööunne jäämist ärkvel vähemalt neli tundi. Üldiselt lõpetavad lapsed päevauned 4.–5. eluaastal.

Nagu ööunne jäädes, aitavad kindlad rutiinid jääda ka päevaunne. Päevaunerutiinid võivad olla lühemad, kuid samuti ühesugused. Paljud lapsevanemad väidavad, et laps uinub kiiremini liikumisel: vankris sõidutamisel, kandelinas kandmisel, turvahällis kõigutades, autoga sõites jms. Sellisel juhul on tekkinud uneassotsiatsioon liikumisega ning võib olla, et liikumise või kiigutamise lõppedes ärkab laps uuesti üles.

Mõned lapsed jäävad päevaunne küll hästi, kuid magavad napilt 20–30 minutit ning ärkavad. Ei ole vajalik hoida ärkvel last kauem voodis või panna teda meeleheitlikult uuesti magama, kui laps on silmnähtavalt ergas – see tekitab vaid lisastressi. Kui laps on maganud juba kas või 10 minutit, on see hea edusamm ning lühikest uneaega võib kompenseerida järgmine päevauinak.

Kuna päevaunede kestvus võib olla erinev, siis võib öelda, et kui laps suudab olla kogu päeva rõõmsameelne ja energiline, siis saab ta tõenäoliselt piisavas koguses päevaund. Kui laps ei soovi magada päevaund, kuid ta näib väsinud, ärritunud või pahur, siis tõenäoliselt vajab ta ka päevast unekorda. Vaadake üle lapse päevakava ning sobitage sinna päevane puhkeaeg, nihutades vajadusel õhtust uneaega veidi hilisemaks.

Päevauned hakkavad eristuma alles umbes kolmandal elukuul. Esimesena moodustuvad esimesed päevauned, milles on samuti rohkelt REM-und nagu ööuneski. Seetõttu on need olulised ja neid võib nimetada ka ööune jätkuks ning seetõttu ei tasu ööune ja esimese päevaune vahet väga pikaks venitada. Paljud beebidest uinuvad päevaunne automaatselt peale kaht tundi ärkvelolekut. Beebide päevaunede vahel võibki olla kaks tundi ärkvelolekuaega: näiteks kell 7 ärganud beebi võiks ideaalis taas päevaund magada kell 9–11, kell 13–14 ja kell 16–17. Siiski ei ole beebide puhul kindlad päevaunne jäämise ajad veel saavutatavad, seega pole need ka nii olulised. Üle üheksa kuu vanuste laste puhul ei saa kahe-tunni-reegliga enam arvestada ning neile võiks kehtestada juba päris kindlad magamaminekuajad.

Kuni pooleaastased lapsed magavad tavaliselt kolm päevaund. Kõige viimased päevauned kaovad esimesena, umbes üheksa kuu vanuselt. Suur muudatus päevaunedes toimub veidi peale aastast sünnipäeva, kui lapsed hakkavad magama vaid ühe korra päevas. Ühele päevaunele üleminek võib olla veidi keeruline ja võtta mõnikord aega paar nädalat: mõnikord tundub, et kaks päevaund on liiga palju, siis jälle tundub, et ühest päevaunest ei piisa. Nipiks on lühendada viimast päevaund ja nihutada esimest tasapisi hilisemaks, kuni teine päevauni kaob. Teine suur muudatus toimub siis, kui laps lõpetab üldse päevaunede magamise. Kui teile tundub, et nelja-aastane laps ei suuda päeval uinuda, siis kaaluge, kas ta vajab enam päevaund. On lapsi, kes loobuvad päevaunest juba varem, teised aga magavad päevaund kooliajani ja võimalik, et mõnikord ka veel algkooli ajal. Eestis magavad päevaund peaaegu kõik lasteaialapsed, sest kõikides lasteaedades ei ole võimalus jagada lapsi päevaseks puhkehetkeks kahte rühma: päevaune magajateks ja mittemagajateks. Seetõttu on oluline, et vanemad kohandaksid selle järgi ka ööuned, võttes loomulikult arvesse ka lapse üldist unevajadust. Eriti tuleks mõelda lastele, kelle unevajadus ei ole väga suur, ning mitte sundida neid õhtuti väga vara voodisse juhul, kui neil tõepoolest und ei tule. Miinuseks võib lugeda seda, et lasteaia kahetunnine päevauinak satub talveperioodil ajale, kui väljas on valge. Päevaunest ärgates hakkab väljas aga juba hämarduma.

Kuigi paljud 4–7aastased lapsed enam päevaund ei maga, on ka neile vajalik pakkuda päeval rahulikku puhkamishetke. Põhjamaades on tavaks, et lapsed magavad tihti oma päevauned õues. Uuringutulemused näitavad, et välistingimustes on lastel päevaune kestvus pikem, kui sisetingimustes magades. Seega võimalusel võite kaaluda, kas lapsel oleks võimalik magada päevaund hoopis õues! Soomes läbi viidud uuringu kohaselt magab üle 95 % lastest päeval ka väljas. Usume, et samad tulemused saaksime ka Eestis.