Читать книгу Meie lapse uni - Merit Lilleleht - Страница 8

1–3aastased lapsed vajavad ööpäevas 10–13 tundi und. Unevajadus võib siiski olla väga individuaalne. Nagu täiskasvanute hulgas, nii on ka laste hulgas lõokesi ja öökulle, samuti võivad magamamineku tavad olla väga erinevad. On neid üheaastaseid, kes magavad kaks korda päevas, teistele piisab aga ühest päevaunest. Ka suurem osa kolmeaastastest vajab veel ühte päevaund.

Selles vanuses on laste areng suures sõltuvuses täiskasvanu käitumisest, eriti oluline on praktiline koostegevus ning suhtlemine lähedastega. Lapsed õpivad täiskasvanuid matkides. Esemelise tegevuse mõjul jätkub tajude areng, vallandub intensiivne kõnearenguperiood, kujuneb esimene mõtlemise vorm ning eale iseloomulike praktiliste tegevuste algoskused (esemeline mäng ja joonistamine, eneseteenindus). Päevased aktiivsed ning lapse jaoks positiivsed askeldused ja toimetamised tagavad selle, et laps jääb õhtuti kenasti magama. Mõnikord võib olla ka vastupidi: laps võib olla oma uutest oskustest nii innustunud, et ta lihtsalt ei raatsi ega soovi uinuda!

Väikelapsed on armsad, loovad ja andekad – seda ka magamaminemisel. Nad oskavad iseseisvalt tulla oma voodist vanemate voodisse ning põhjendada, miks nad ei peaks minema õhtul õigel ajal magama. Nad hakkavad katsetama piire. Esimese eluaasta oluline märksõna on püsiva kiindumussuhte loomine ühe lapsevanemaga. 15–24 kuu vanuses võib olla täiesti tavaline, et eemalolek emast-isast on lapsele talumatu. Kiindumussuhte loomine peaks jätkuma igapäevase rutiinse hoiutegevusena vähemalt üks aasta, soovitavalt kauemgi.

Sellele vanuseperioodile on iseloomulikud vastuolulised, kiiresti vahelduvad tunded ning konfliktid lapse iseseisvuspürgimuste ja abituse vahel. Tihtipeale satub just ema kui lapsele kõige lähedasem isik nende negatiivsete tunnete objektiks. See lapse arenguetapp on ema jaoks üsna tülikas ja stressitekitav ning kõige selle juures jääb lapse tänulikkus minimaalseks. Võimalikku rahulolematust ilmutab laps kohe ja häälekalt. Lastevanematena on meil oluline mõista, et lapsed ei ilmuta sellist pahurust võõrastega, pigem jonnib laps just turvalises keskkonnas ja hooliva inimese juuresolekul. Meie kui lastevanemate jaoks on see suur väljakutse: nautida seda, et laps meid niivõrd hindab ja armastab, et võib meie juures isegi jonnida. Kaheaastane laps vajab eelkõige usalduslikku ja turvalist õhkkonda, kus ka jonn on lubatud.

Võimalikud uneröövlid 1–3aastastel lastel:

• piiride katsetamine − laps toob erinevaid ettekäändeid, et mitte minna magama või vastupidi: ta võib soovida minna voodisse juba kell 20, kuid sellele järgneb mitmetunnine soovikontsert − juua, pissile, lugeda, kallistada, kümme paid, veel kord juua …;

• lahusolekuhirm vanematest − laps võib soovida, et uks oleks paokil ja ema-isa vastaksid tema hõigetele;

• arenguhüpped – rääkimaõppimine, kõndimaõppimine jm.;

• öine „rahvaste rändamine“ – laps tuleb öösel korduvalt vaemate voodisse, lapsevanem püüab esialgu last oma voodisse tagasi viia, peale kolmandat katset aga loobub ning suundub ise diivanile magama … kuni varahommikuse virgumistsüklini kella 5–6 ajal, kui laps eeldab vanema kohalolekut oma voodis, tema kõrval;

• lapse kujutlusvõime arenemine, võimalikud hirmude tekkimised (vaata täpsemalt peatükki „Laste unehäired ja uneröövlid“);

• unehäired – unepaanika, unes kõndimine, rahutud jalad (vaata täpsemalt peatükki „Laste unehäired ja uneröövlid“);

• muutused sotsiaalses elus – lasteaiaga kohanemine.

Väärtuslikumad investeeringud, kuhu tasub lapse esimesel kolmel eluaastal lastevanematel panustada:

• Töötage oma pere jaoks välja kindel ja sobiv päevakava ning uneplaan – kellaajad, ajalised kestvused, nipid, piirangud jms! Samasugused, õhtust õhtusse korduvad rituaalid toovad lapsele turvalisustunde ja aitavad uneks ette valmistuda.

• Hoidke voodi ja voodiümbrus samas olukorras igal õhtul ja ka ööl, koristage koos enne uinumist voodist ja selle ümbrusest mänguasjad! Tagage lapsele võimalus uinuda igal õhtul samas kindlas kohas ning magada seal terve öö!

• Seadke lapsele selged piirid, millest ta saab aru ja mida ta on suuteline täitma! Kui olete mõne piiri või kokkuleppe kehtestanud, siis olge veendunud, et te ise seda ka esimesena mäletate, täidate ning vajadusel asjaosalistele meelde tuletate! Lahinguid, mille võitmises te kindlad ei ole, ärge parem ette võtkegi!

• Kui lapsel ei tule mõnda aega õhtuti und, siis võtke ta voodist välja ja pange uuesti magama siis, kui teile tundub, et ta võiks uinuda! Kui laps ei uinu, võtke ta uuesti voodist välja ja oodake veel näiteks pool tundi! Nii leiate lapse uinumiseks sobiva aja, millest saate kinni pidada ka edaspidi.

• Aidake lapsel leida sobiv turvatunnet sisendav kaisuloom või kaisunukk! Mudilasele võib kaisulooma juba koos valida. Kaisuloom aitab tal rahulikult iseseisvalt uinuda ning ei põhjusta halbu, sõltuvust tekitavaid harjumusi.

• Püüdke ka nädalavahetustel säilitada argipäevast rütmi! Lapsele võib mõju avaldada juba kahetunnine ajavahe nii magamaminekul kui ärkamisel. See kõik võib tuua kaasa uneprobleeme.

• Ühised mängud ja ajaveetmine koos lapsega päevasel ajal annavad lapsele sobivas koguses hellust ja hoolt, mis omakorda on aluseks rahulikule unele.

• Panustage jätkuvalt rahulikele õhtustele hetkedele! Lapsel on lihtsam uinuda, kui kogu pere on õhtul rahulik ja rõõmsameelne.

• Kui lapsel on tekkinud hirmud, siis võib jätta ukse paokile, et koduhääled tooksid temani turvalisusetunde ja laps tunneks, et vanemad on läheduses.

• Enne lasteaeda minekut võib last hakata aegsalt harjutama varasemate ärkamistega. Lapse võiks äratada igal hommikul 15 minutit varem, kuni jõuate sobiva ärkamisajani. Kindlad hommikused ärkamisajad aitavad lapsel uinuda kindlatel kellaaegadel ka õhtuti.

• Jaga oma tundeid teiste lastevanemate, sugulaste või sõpradega! Erinevad ja vastuolulised tunded kuuluvad vanemaks olemise juurde ja ei tee teist halbu lapsevanemaid.

• Uskuge endasse! Teie tunnete oma last ja tema vajadusi kõige paremini!

Mõelge, milliseid tundeid lapse uinumisprobleemid teis äratavad? Kas mõtlete ka päeval sellele, kuidas õhtul lapse magamaminek õnnestub? Kas sellega seondub liiga palju keelatud ja ebaõnnestunud tundeid? Laps tunnetab teie meeleolu ning ka magamaminek võib olla raskendatud, kui ema või isa on närvilised või kärsitud.