Читать книгу Abielupakt - Michelle Richmond - Страница 14

On hilisõhtu pärast Viviani külaskäiku ja me oleme voodis, kui Alice ulatab mulle minu eksemplari käsiraamatust. „Hakka parem õppima. Ma ei taha, et sind abieluvanglasse sõidutataks.”

„See pole aus. Sina õppisid juurat. Sa oled eelisseisundis.”

Käsiraamat on jagatud viide ossa: „Meie missioon”, „Tegevuskord”, „Pakti seadused”, „Tagajärjed” ja „Arbitraaž”. Kaugelt kõige pikem osa on „Pakti seadused”. Osad on jagatud peatükkideks, peatükid alapeatükkideks, alapeatükid lõikudeks, lõigud lauseteks ja tärniga eraldatud punktideks, kõik pisitillukeses kirjas. Raamat on tõeline telliskivi ja ma võin juba peale vaadates öelda, et ma ei kavatse teha enamat kui sellest diagonaalis üle libiseda. Seevastu Alice jumaldab detaile ja juriidilist kõnepruuki.

„Oi-oi,” ütleb ta, „mul võib raskeks minna.”

„Millega?”

„Alapeatükk 3.6, „Armukadedus ja kahtlus”.” Ei ole saladus, et Alice’il on armukadedusega probleeme. See on keerukas ebakindluse pusa, mida ma olen püüdnud lahti harutada sellest ajast saadik, kui me esmalt hakkasime kohtamas käima.

„Sind võib vangikong ähvardada,” ütlen mina.

„Ärge kiirustage oma järeldustega, mu härra. Aga mis sa sellest arvad: alapeatükk 3.12 „Tervis ja treening”?”

Püüan käsiraamatut tema käest ära kahmata, ta tõmbab selle naerdes tagasi.

„Sa oled ühe õhtu kohta juba küllalt lugenud,” ütlen ma. Ta laseb käsiraamatul öökapile kukkuda ja surub oma keha vastu minu oma.