Читать книгу Kapitooliumi emahunt - Mihhail Gasparov - Страница 14

18

kes korvi leidis, kaksikud oma hütti viis ja nad omaenda las-tena üles kasvatas. Nimeks pani ta neile Romulus ja Remus.

Romulusele ja Remusele oli karjaseelu igav. Nendest said röövlid, kelle ümber kogunes kaaslaste jõuk. Talupojad armastasid röövleid selle eest, et nood neid Amuliuse rõhu-mise eest kaitsesid. Kuningas käskis seevastu vennad kinni võtta. Sellal kui Romulus võitles end vabaks, võeti Remus kinni ja viidi kuninga ette. Kuningas aga andis ta küsitle-miseks üle Numitorile, kes uuris noormehelt, kust ta pärit on. Remus jutustas talle, mida ta oli kuulnud vanalt kar-jaselt: Tiberi üleujutusest, kaksikutest korvis, Marsi ema-hundist. Numitor mõistis, et tema ees on ta oma lapse-laps. Samal hetkel kostus linnamüüri tagant kära ja relvade tärinat: Romulus oli koos oma kaaslastega tulnud vennale appi. Numitor ja Remus avasid neile väravad. Julm Amu-lius tapeti ning Alba Longa kuningaks sai Numitor. Rööv-litest vennad otsustasid endale ja oma sõpradele uue linna rajada – samasse kohta Tiberi kaldale, kust nad kord leiti.

Madalat kaldaäärset orgu ümbritsesid kolm küngast: Kapitoolium, Palatium ja Aventinus, mille tagant paistis teine küngaste ring: Kvirinaal, Viminaal, Esquilinus ja Cae-lius. Nendel seitsmel künkal laiuski hiljem Suur Rooma. Vennad aga läksid vaidlema, millisele künkale oleks parem rajada esimene asula. Romulus eelistas Palatiumi, Remus jälle Aventinust. Nad otsustasid lahku minna ja oodata jumalate märguannet: kes näeb oma künka kohal esime-sena kuut kulli, on vaidluse võitnud ja sinna tulebki rajada linn. Nad ootasid kogu öö. Päikesetõusu ajal ilmusid kul-lid kõigepealt Remuse künka, seejärel Romuluse künka