Читать книгу Kapitooliumi emahunt - Mihhail Gasparov - Страница 9

12

Teine suur valdkond, millele Gasparov pühendus, oli värsiõpetus. Ennekõike tegeles ta vene värsiga, kuid ka antiik- ja Lääne-Euroopa vormidega. Tema „Euroopa värsi ajalugu“, mis on tõlgitud ka inglise keelde, tuntakse kirjandusloolaste seas laialt. Kui Gasparovi auks koostati esimene juubelikogumik, tegid seda noored värsiteadla-sed, kes imestasid, et Gasparov on oma tohutu produk-tiivsuse juures veel ka antiigiga tegelenud. Seevastu mõni antiigiuurija on Gasparovile ette heitnud, et ta raiskab aega värsiteadusele.

Gasparovit iseloomustas erakordne töökus. Tema aval-datud teoste nimekiri on muljetavaldav, kuid veelgi mul-jetavaldavam on see, millise pühendumusega ta iga oma publikatsiooni ette valmistas. Tema töökuse kohta ringles legende. Kui ta oli ajuspasmiga haiglas, oli temaga samas palatis teine tuntud teadlane, folklorist Eleazar Meletinski. Mäletan, kuidas Meletinski sosistas mu isale: „Ei tea, kas Gasparov oli alati hull või läks haiglas hulluks – esimene asi, mida ta teadvusele tulles tegi, oli nõuda oma pabereid ja raamatuid; kui ta need kätte sai, asus ta kohe tööle ega katkestanud oma tegevust hetkekski.“ Kord nägin Moskva bussis järgmist pilti: buss on pungil täis, Gasparov aga istub kõige ees. Mina olin sisenenud tagauksest ega suut-nud tema juurde trügida. Nägin, et ta istub kägaras, põl-vedel kaks avatud raamatut ja märkmik, kuhu ta kirjutab. Aastaid hiljem tuletasin talle seda episoodi meelde. Ta küsis: „Mis buss?“ ning teadis siis täpselt, et sellel mars-ruudil uuris ta tollal rahvalaulu värssi, aga teises bussis tõlkis vagante.