Читать книгу Kapitooliumi emahunt - Mihhail Gasparov - Страница 7

10

Oma hariduselt oli Gasparov klassikaline filoloog, legen-daarse Aleksei Lossevi õpilane. Lossev oli filosoof, idealist ja müstik, kes pidi tegelema antiikesteetikaga, kuna Nõu-kogude tingimustes polnud patristika soositud. Gasparov suhtus õpetajasse lugupidavalt, kuid irooniaga. Ta imet-les Lossevi teadmisi, ent temas tekitas tõrget õpetaja filo-soofiline keerutamine. Oma tõeliseks õpetajaks pidas ta aga Maria Grabar-Passekit, kellega teda sidus pikaajaline sõprus ja koostöö antiik- ja keskaegsete tekstide tõlkimi-sel. Grabar-Passeki isa Jevgeni Passek oli 1905–1908 Tartu (sel ajal Jurjevi) ülikooli rektor. Muide, Jevgeni Passek oli ise samuti hea latinist ning Gasparov meenutab oma märk-metes sellist episoodi: kui noor Passek reisis Baskimaal, läks tal vanker katki ning tuli leida sepp. Kahjuks ei osa-nud külas mitte keegi ei hispaania ega ka muud keelt peale baski keele. Passek aga baski keelt ei osanud. Sellegipoolest teadis ta, mida teha: ta läks preestri juurde ja seletas talle oma mure ladina keeles ära. Nii laheneski tema probleem. Gasparov toob eelneva loo näiteks selle kohta, et ladina keel võib olla kasulik ka ootamatutes ja sugugi mitte antiik-filoloogiaga seotud olukordades.

Kui Gasparov tõlkis Pindarose ülikeerulist luulet vene keelde, vajas ta viit väljaannet, mida Moskva ja Leningradi raamatukogudes ei olnud. Ta oli kuulnud, et vähemalt osa on olemas Tartu ülikooli raamatukogus. Kui ta aga neid raamatukogudevahelise laenutusega tellida üritas, teatati talle, et neid ei ole. Ta palus mul igaks juhuks kontrollida, kas see on tõesti nii. Suurest raamatukogust ei leidnud ma midagi, kuid teadsin, et Tartu antiigimuuseumis oli eraldi