Читать книгу Kapitooliumi emahunt - Mihhail Gasparov - Страница 5

8

SAATESÕNA

Raamatust ja

selle autorist

Vaevalt mäletavad paljud selle raamatu lugejad, kes oli Alice Pleasance Liddell, Karin Lindgren või Christopher Milne. Ega suurt põhjust nende mäletamiseks polegi. Või peaaegu pole. Ent kui ei oleks neid lapsi, siis puuduksid meil sellised raamatud nagu „Alice imedemaal“, „Pipi Pikksukk“, „Karupoeg Puhh“. On teisigi kuulsaid teoseid, mis said alguse sellest, et kirjanik vestis enda või tuttavate lastele lugusid. Sarnane saamislugu on ka sellel raamatul. Mihhail Gasparov (1935–2005) oli maailmakuulus õpetlane, aga ka mitme entsüklopeedia toimetaja ning tema teadmi-sed olid tõepoolest entsüklopeedilised. Temast peeti lugu, kuid tema kirjutisi ei suutnud nii mõnigi kolleeg lugeda nende väidetava kuivuse pärast. Aga siis palus üks tuttav tal rääkida oma varateismelisele lapsele Kreekast ja nen-dest lugudest kasvas välja raamat „Köitev Kreeka“. Seda raamatut võib tõepoolest kasutada ka entsüklopeediana ning lugeda üksikuid peatükke kreeklaste rahasüsteemist, kronoloogiast, spordist, teatrist, ennustamisest ja palju-dest teistest asjadest, nagu näiteks sellest, kuidas on oma-vahel seotud kosmos ja kosmeetika, teater ning teooria jne. Kuid teose põhiline väärtus on, et see on kirjutatud ülimalt kütkestavalt. Ehkki algne adressaat oli kooliõpilane, on ka mõned klassikalised filoloogid tunnistanud, et nad ei olnud