Читать книгу Vait olla ja edasi teenida - Mihkel Rammo - Страница 7

Pärast kooli läksid Mike, Toomas ja Mart poodi ning ostsid mõned õlled. Siis siirduti Mike’i poole.

Mike’i maja taga oli ilus rohtaed ja seal, kirsipuudest ümbritsetud aianurgas, kuhu Mike oli kunagi isaga puust laua ja toolid meisterdanud, oli mõnus istuda ja sõprade seltsis õlut libistada.

„Kuule sina, aju,” ütles Toomas Mardile, kui nad olid laua ümber istet võtnud, „räägi, kunas täpselt me sõjaväkke peame minema?”

Mart, suur poiss – ta kaalus oma 110 kilo – võttis pakist õlle, lõi pudelikorgi lauaääre peal maha ja võttis paar mehist lonksu.

„Vist pärast keskkooli lõppu kohe, kui sa just seitseteist ei ole. Aga muidu peavad kõik mitteõppivad ja terved kaheksateistaastased mehed minema. Muidugi ega ma ka päris täpselt tea.”

Ta võttis veel ühe korraliku sõõmu.

„Tervislikel põhjustel pääseb kindlasti ära. Või kui sa oled ainuke toitja perekonnas või kui vanemad on haiged ja sa neid põetama pead. Või kui sinu vend samal ajal teenistuses viibib. Kõigi nende variantide juures on aga üks kehv asi: antakse ainult ajapikendust, kuid täielikuks pääsemiseks pead midagi paremat välja mõtlema.”

Mart jõi pudeli tühjaks ja asetas selle laua alla.

„Mõni kindel variant ka on?” küsis Toomas.

Mart avas uue õlle.

„On. Näiteks, kui sul on sügav vaimne nihe, siis jäetakse sind lõplikult rahule.”

„Karm,” möönis Mike.

„Seda küll,” oli Mart sõbraga nõus, „kuid kui tahad pääseda, tuleb ohvreid tuua.”

„Aga ennast lolliks tunnistada on ikka liiga karm.”

„Siis on kõige lihtsam kõrgkooli astuda,” pakkus Mart.

„Mina ei saanud keskkooliski korralikult käidud, mis ma seal ülikoolis veel tegema hakkan,” seletas Mike. „Ja kui ülikool läbi saab, kes siis mulle garantii annab, et mind ikkagi ei kutsuta?”

„Äkki on siis juba laps ja pere, keda toita,” naeris Toomas.

„Tead, mine oma perejutuga... Ma pigem käin seal aastakese ära ja rahu majas.”

„Sa ei mõtle seda ometi tõsiselt?”

„Aga miks mitte? Mis minuga seal ikka nii hullu saab juhtuda?” kehitas Mike õlgu.

„Seda sa räägid praegu, aga kui kord kohal oled, laulad hoopis teist laulu.”

„Ei tea midagi. Ma arvan, et tulen toime küll. Seda asja peaks päris tõsiselt kaaluma.”

„Sina kaalu, kui tahad, mina proovin siiski kõrgkooli sisse saada,” lausus Toomas.

Mart, kes oma ülekaalu ja muude tervisehädade tõttu kindlalt vabastatud oli, avas uue õllepudeli ja sügas rahulolevalt kõhtu.