Читать книгу Egiptimaa II: Eestlanna ja tuhat üks ööd - Nele Siplane - Страница 14

Hüvasti, Kairo!

Оглавление

Lõpuks ometi on see aeg kätte jõudnud, mil paberid on saanud korda ja ametiasutuste uste kulutamisega võib rahuliku südamega hüvasti jätta. Omamoodi on see ka kurb aeg, sest ees seisab lahkumine Kairost, kuhu jäävad maha nii kaunid mälestused. Ent on aeg kolida Mohamedi sünnilinna El Mansûrasse, tema perekonna lähedale. Esmalt tädi Leila poole – seda seniks, kuni korter isa majas saab viimistletud, mööbel tellitud ja valmis ning uus, see päris elupaik sisustatud. Pulmapeoks uude koju.

Kuigi Kairo on pereeluks teatud mõttes kaootiline, on siin elamisel siiski oma võlud, ilmselt nagu see on nii ka iga teise suure ja ajaloolise linna puhul. Hullumeelse liikluse ja kuiva kõrbelise kliima korvab mitmekordselt linna enda mitmekesisus. Kui aega ja viitsimist, võib vabalt jalutada ajas tagasi. Vastavalt sellele, mitu tuhat aastat ajas tagasi rännata soovite, valige sihtpunktiks kas püramiidid või Egiptuse muuseum, või hoopis Khan el-Khalili basaar ja mõni tuhandeaastane mošee. Kui nii „kaugele“ minna ei viitsi, võib ette võtta retke aega paarkümmend aastat tagasi ja külastada Kairo torni, mis pakub kogu sellele massiivsele linnale imelist vaadet. Või külastada hoopis ooperimaja või mõnd moodsat kino või miks mitte ka mõnd suurt ostukeskust, jalutada Niiluse ääres, süüa sealsamas teepervel gaasileegil küpsetatud maisitõlvikut ja puhata maheda tuulekese käes mõnel Niilust ületaval sillal. Kairos ei hakka kunagi igav.

Kõrgel künkal Vana Kairot valitsev Saladini tsitadell on aga omamoodi jalutuskäik läbi kaheksasaja aasta, killuke Kairot erinevatest ajaperioodidest seal ühe koha peal. Kuulsa moslemist sõjapealiku Salah ad-Dini ehk Saladini poolt ristirüütlite eest kaitseks rajatud kindlus on aga ise vaatamisväärsus omaette. Saladin sai kuulsaks äärmiselt uskliku ja õiglase valitsejana, kes suutis oskuslikult ühendada araabia maad. Ka läänes ei portreteeritud teda negatiivse isikuna, vaid pigem räägiti tema rüütellikkusest. Kuna see käik kindlusega tutvumiseks on pidevalt edasi lükkunud, oleme otsustanud, et just sinna Kairoga hüvasti jätma lähemegi – millal siis veel, kui mitte nüüd.

Ilmaga ei ole meid kohe üldsegi õnnistatud. Krõbe päike paneb lausa pea ringi käima. Samas on tsitadellis mitmeid erinevaid katusealuseid, kuhu peitu pugeda, ja käimist-vaatamist jätkub mitmeks heaks tunniks.

Kindluse alale jääb palee ja mitmeid mošeesid, millest kuulsaim on muidugi Kairo üks tuntumaid – Mohammed Ali mošee, rajatud tsitadellis resideeruva hilisema valitseja Mohammed Ali poolt. Mošee välishoovis on näha ka Prantsuse kuningalt kingiks saadud kell vastutasuks Pariisi Concordia väljakut ehtiva obeliski eest. Tähelepanuväärne on ehk ka fakt, et see kell ei ole kunagi päris õigesti töötanud. Vaaraode needus?

Lisaks sellele asub muu hulgas tsitadellis ka sõjamuuseum, kus näha erinevat sõjaatribuutikat, ja politseimuuseum, kus erinevate artefaktide seas ka foto Egiptuse vast kuulsaimatest kurjategijatest, õdedest Raya ja Sakina. Eelmise sajandi algul Aleksandrias elanud kaks õde said kurikuulsaks sellega, et röövisid mitmetelt naistelt nende kulla ning seejärel mõrvasid nad, enne kui õed avastati ja süüdi mõisteti. Lugu on Egiptuses väga kuulus siiani ja selle põhjal on vändatud mitmeid seriaale.

Tsitadell läbi jalutatud, jääme veel selle jalamilt imetlema Vana Kairole avanevat meeletult kaunist panoraamvaadet, kust silm seletab kergelt uduvinese taeva all vanade majade meres erinevaid mošeesid ja mida kõike veel. See vaade on hingemattev ja lõputu. Sama lõputu nagu Kairo ise. Aitäh, et lasid meil endast osa saada. Hüvasti, see igavene linn! Küllap kohtume veel!

Egiptimaa II: Eestlanna ja tuhat üks ööd

Подняться наверх