Читать книгу Egiptimaa II: Eestlanna ja tuhat üks ööd - Nele Siplane - Страница 7

Värviliselt valgustatud Khan el-Khalili basaar on sumedas suveöös lummavalt romantiline. Vanad, iidsed majad ja paigad, mošeed, kohvikud ja restoranid, valjuhäälselt kauplevad kaupmehed, suveniiridelt helgina tagasi peegelduv muinasloolisus. Jalutuskäik tagasi ajalukku, selle täielikus eheduses, üksnes turistide moodsad riided seda pilti lõhkumas.

Kirevad punased ja sinised vaibad, vasest araabialikud laternad, pronksist küünlajalad ja nikerdused, hõbedast pika kaelaga veekannud ja madalad Aladini imelampi meenutavad kannukesed jäävad oma rohkuses meie teele, kui suurte kaarjate võlvide alt läbi jalutame. Kaugusest kostub lärmaka kauplemise vahele idamaiselt lüüriline ja melodramaatiline muusika.

Kõnnime pisikestel, pikkadel ja kitsastel tänavatel otsekui lõhnaalleel: möödudes nahapoodidest hoovab ninna värskelt pargitud naha lõhna, kulunud kohviku ukseavas vesipiipu popsutavad härrased lisavad sellele kõikvõimalikke lõhnabukette, kus segunenud õuna, viinamarja, aga ka paksult kirbe eheda tubaka lõhn. Lisaks sellele paiskub kohvikutest kardemonilõhnalise kohvi aroomi. Vürtsipoodidest möödudes näpistavad nina tugevad maitseainete aroomid: kaneel ja karri, kardemon ja pipar, sajad ja sajad muud.

Otse ees terendavad kuld- ja hõbeehete poed, mis ääristamas kummaltki poolt pikka kaubatänavat, kui juba jõuamegi lõhnapoodideni. Seisatame ühe väikese käänaku ees, mis viib kuhugi majade sügavusse ja kust hõljub vastu paks parfüümipilv, mis kergelt uimastab ja meid poodi sisse meelitab.

Meile tuuakse näha mitmeid erinevaid lõhnaõlisid, mille lõhna mina selles uimasuses enam üksteisest eristada ei suudagi. Öine kuumus ja õhupuudus, kirevus, eredate lampide sära ja tugevad lõhnad panevad pea juba kergelt ringi käima. Mohamed, kel pea veel selge, valib ühe välja. Kingiks minu emale – mitte küll enese lõhnastamiseks, vaid õlina klaasjasse kuldse randiga aroomilambi sisse panekuks. Ehk toob see killuke aroomi seda melu ka vanematekoju kusagil seal kaugel. Kuid sama palju lõhna ja värvi jääb hõljuma meie endi meeltesse, sellest võrratult kirevast ja tugevast elamusest ajaloolisel khan’il.

* * *

Khan el-Khalili turg on Kairo üks elamusterohkemaid vaatamisväärsusi, otse Kairo südames. See on kõige olulisem ja ajaloolisem turg Egiptuses, aga võib öelda, et ka kogu araabia maailmas, ulatudes tagasi 14. sajandisse.

Nimelt lasi emiir El-Khalili 1382. aastal rajada Kairosse karavanserai, araabia keeles khan’i – puhkepaiga karavanidele ja rändkaupmeestele. Traditsiooniline karavanserai koosnes suure sissepääsuavaga ehitisest, millel avatud katusega sisehoov, kus hoida loomi. Lisaks sellele olid seal puhkeruumid ränduritele ja väikesed müügikohad, kust osta reisiks vajalikku ja täiendada varusid. Khan kasvas suureks turuks, kus tollal oli eriti suur rõhk kõiksuguste vürtsidega kauplemisel. On arvatud, et võib-olla oli just sellel turul oma osa Ameerika avastamisel 15. sajandil Kolumbuse poolt, sest mamelukkide poolt hallatav vürtsimonopol oli just see, mis julgustas otsima uusi teid itta.

Tänapäeval on Khan el-Khalili turg küll jõudsalt laienenud, kuid vana khan’i võlvid joonistuvad neil ajaloolistel turutänavatel selgesti välja ja viivad reisile tagasi minevikku.

* * *

Pärastlõunane kuld- ja hõbeehete poodide tänav on tavalisest hõredamini rahvastatud ja nii näeb nende poodide vahel kõndides hiilgavatelt vaateakendelt selgelt ära sinna välja pandud ehted. Rõngaskäevõrud vaheldumisi kullast ehtekomplektidega, nende all värviliste tsirkoonidega kaunistatud ripatsid, sõrmused. Astume ühte poodi neist kümnetest.

Poemüüja toob meile vitriinist lahkelt erinevaid ripatseid näha. Oleme välja valinud kaks, Horuse silma meenutava motiiviga, kingiks minu emale, lisaks sellele klaasist aroomilambile. Üks on peenikeselt vormitud ja valgete tsirkoonidega kaunistatud 21-karaadisest kullast, filigraanne, kaunis käsitöö. „See on valmistatud Saudi Araabias,“ räägib meile müüja. „Seal on oskuslikum töö, kuna nõutakse paremat kvaliteeti. Samas on ka grammi hind kõrgem.“

Teine ripats, samuti Horuse silma kujutav, on valmistatud Egiptuses. Töö on lihtsakoelisem, punase ja sinise joonega, 18-karaadisest kullast ripats.

„See on tagasihoidlikum, aga tunduvalt odavam kodumaine toodang.“

Kuna Egiptuse naise jaoks on kuld peamiselt raha investeerimise vahend, võib sellest aru saada. Turg määrab kvaliteedi. Eestis on olulisimaks ehte kaunis viimistlus, sest neid pärandatakse põlvest põlve. Eestis on kulla põhiväärtuseks ehe. Nii saab emale välja valitud kvaliteetsem Horuse silm, mis sellest, et kallim.

Vaatan kuidas härra poe tagaruumidesse punasest sametist kingikotikest tooma läheb. Sealt paistab läbi praokil ukseava mitu meest ehetega ametis. Ehete parandamine on siin väga odav, kümneid kordi odavam kui Eestis – samast poest ostetud ehete eest tavaliselt parandamise eest raha ei küsitagi. Aga küllap sünnib seal tagaruumis lisaks parandatud ehetele ka täiesti uusi, olgugi siis, et võib-olla vähem kvaliteetsema viimistlusega. Küllap jõuavad needki välja vaateakendele sel ajaloolisel basaaril. Igaühele oma.