Читать книгу Bellagrand - Paullina Simons - Страница 12

Kui Harry ilmutas oma uudse tuleviku suhtes nii sisemiselt kui ka väliselt teatud riiakat kahevahelolekut, polnud kellelgi kahtlust, mida Mimoo asjast arvab. Tundus, nagu oleksid kõik hädad tema ihust kadunud. Kui Gina oli emale õnneliku uudise teatavaks teinud, hüppas too voodist välja, tõmbas uhked rõivad selga ja jooksis mööda Lawrence’i tänavaid, et kirikusse küünlaid ja sõpradele šokolaadikompvekke viia. „Lõpuks ometi saab ta lapse! Ta saab lapse!” Mimoo ostis lilli, käis turul, valmistas pidusöögi, korraldas peo, kuhu kutsus umbes pool Lawrence’i elanikkonda. „Sa ei andnud mulle võimalust su võltslaulatust pühitseda. Vähemasti saan selle vilja üle rõõmu tunda.”

Harry lähendas näo Gina kaelale. „Miks su ema seda kogu aeg võltslaulatuseks nimetab? Kas ta tahab kohtuniku pabereid näha?”

Gina suudles mehe nina. „Ma arvan, et parema meelega vaataks ta preestri pabereid.”

Harry haaras naise ikka veel saleda piha ümbert kinni ja tõmbas ta verandale. „Niisiis arvab ta, et me pole korralikus abielus.” Mees naeris. „Kas see tähendab, et sa oled ülalpeetav naine?” Harry suudles Ginat. „Miks see mulle nii ahvatlev tundub?”

Enda kui hea abielunaise ja tõelise naise juurtele truuks jäädes vastas Gina mehe lahtisi sui antud suudlusele, surus oma teised sitsiillannaomadused maha ega öelnud, millele tal oli häbi mõelda, kui mees temaga tiiba ripsutas ja lahkelt ümber käis, ja see oli: kes ma ka poleks, ja ma olen nii mõndagi, aga kindel on see, et ülalpeetav naine ma ei ole.

„Minge Bostonisse, teie kaks,” kamandas Mimoo neid selsamal päeval. „Sina, Harry, räägid oma perele ja sina, Gina, oma vennale.”

Gina oli nõus. Harry raputas sõbralikult pead.

„Salvo tuleb tagasi, Harry.”

„Ei tule, Mimoo.”

„Tuleb küll.”

„Ei tule.”

„Jumal küll, miks sa selline kangekaelne eesel oled?”

„Tema ei tule tagasi, ja mina olen eesel?”

Mimoo käis väimehele peale: „Salvo ootab, et sa temalt andeks paluksid. Ta lihtsalt tahab su kahetsussõnu kuulda.”

Harry raputas pead. „Olen juba proovinud. Sellest pole kasu.”

„Mitu aastat tagasi sa proovisid?”

„Su poeg on ülearu uhkust täis,” ütles Harry.

„Ja sina ise?”

„Mina pole sinu poeg.”

„Tore küll, Harry,” sosistas Gina, kes läheduses istus ja kuulas.

Mimoo läks turri. „Sa oled mu tütre nii-öelda mees.”

„Ma olen päriselt tema mees.”

„Meie maal peetakse mehi, isegi selliseid nagu sina, pereliikmeteks. Kas sinu maal mitte?”

Harry ei lausunud sõnagi.

„Nagu ma ütlesin. Pealegi oled endiselt kellegi poeg, või kuidas?”

„Enam mitte.”