Читать книгу Unenägude tõlgendamine - Sigmund Freud - Страница 19
C UNENÄOÄRRITAJAD JA UNENÄOALLIKAD
ОглавлениеMida tuleb mõista unenäoärritajate ja unenäoallikate all, võib selgitada, kui viidata kõnekäänule „Unenäod tulevad kõhust”. Nende mõistete püstituse taga peitub teooria, mis mõistab unenägu kui une häirimise tulemust. Me ei oleks und näinud, kui midagi ei oleks magamist seganud, ja unenägu on reaktsioon sellele häirimisele.
Unenägude ärritavate põhjuste üle arutamine võtab autorite käsitlustes kõige rohkem ruumi. Iseenesest mõista sai see probleem tekkida alles siis, kui unenägu sai bioloogilise uurimise objektiks. Vana aja inimestel, kes pidasid unenägu jumalikuks läkituseks, ei olnud vaja otsida ärrituse allikaid; unenägu lähtus jumalikust tahtest või daimonlikust väest, unenäo sisuks olid nende teadmised või kavatsused. Teaduse jaoks tõusis peagi küsimus, kas unenägude nägemise ajend on alati üks ja seesama või võib neid olla mitu, ja koos sellega kaalutleti, kas unenägude põhjuse selgitamine kuulub psühholoogia või pigem füsioloogia valdkonda. Näib, nagu oletaks enamik autoreid, et unehäirete põhjustajad, seega unenägude allikad, võivad olla mitmesugust laadi ja et unenäoärritajatena etendavad rolli nii kehalised kui ka hingelised impulsid. Kas unenägude allikatena eelistada ühtesid või teisi, kas luua nende seas mingi järjekord vastavalt sellele, milline on nende tähtsus unenäo tekkes, selles osas lahknevad arvamused suuresti.
Kui unenäoallikate loetelu on täielik, moodustuvad nendest lõppeks neli liiki, mida on kasutatud ka unenägude liigitamisel: 1) välised (objektiivsed) meeleimpulsid; 2) sisemised (subjektiivsed) meeleimpulsid; 3) sisemised (orgaanilised) kehalised ärritused; 4) puhtalt psüühilised ärrituse allikad.