Читать книгу Üheksas haud - Stefan Ahnhem - Страница 11

8

Dunja Hougaard väntas lund trotsides mööda Gothersgadet. Siis aga tuli talle meelde, kuidas Carsten oli kolme aasta eest ühelt joomaõhtult Vesterbrol rattaga koju vändanud, ning ta otsustas rattalt maha ronida ja seda hoopis käekõrval lükata.

Valesti arvestatud vahemaa kõnnitee servani ning sekundi murdosa hiljem oli mees olnud juba näoga asfaldis. Aga selle asemel et abi oodata, oli Carsten end püsti ajanud ja edasi vändanud, nagu poleks midagi juhtunud. Alles järgmisel hommikul oli ta avastanud, et mõned tema hammastest olid purunenud ja osa näost nägi välja, nagu oleks see läbi hakklihamasina aetud. Sellest ajast peale polnud mees alkoholi puutunud – milles Dunjat küll süüdistada ei saanud. Ega ka mitte tema uut kontaktisikut Malin Rehnbergi. Õhtu oli kõrge kaarega ületanud igasugused ootused, ja kui aus olla, siis polnud tal kaua aega nii lõbus olnud.