Читать книгу Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid - Udo Uibo - Страница 11

Selles lahes oli saar [---], keset laguuni oli teine saar, mis oli täis metslasi. Enamik neist olid karvase kehaga naised, keda meie tõlgid nimetasid gorilladeks. Ehkki me ajasime neid taga, ei saanud me kätte ühtki meest; nad kõik põgenesid, olles head ronijad, kes kaitsesid end kividega. Aga me püüdsime kinni kolm naist, kes keeldusid järgnemast oma talutajaile, hammustades ja küünistades neid. Nõnda lõime nad maha, nülgisime ja tõime nende nahad kaasa Kartaagosse. Kaugemale me ei sõitnud, sest toidumoon oli otsakorral.

Need õõvastavad read pärinevad Kartaago kuninga ja meresõitja Hanno (6. saj eKr) reisikirjast, milles ta on jäädvustanud oma teekonna Lääne-Aafrika rannikul. Reisikirja ennast, mis kattis ühe Kartaago templi seinu, pole tegelikult säilinud ning järeltulevad põlved on lugenud selle kreekakeelset tõlget või mugandust. Siin on esimest korda inimkonna ajaloos kirjas sõna gorilla (kreeka mitmuse vormina gorillai). 1847. aastal noppis Ameerika misjonär Thomas Staughton Savage (1804–1880) selle sõna Hanno reisikirjast välja ja pani ühe inimahvide liigi nimeks. Eesti keelde jõudis sõna gorilla saksa keele vahendusel kakskümmend aastat hiljem Carl Robert Jakobsoni «Kooli lugemise raamatus».