Читать книгу Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid - Udo Uibo - Страница 7

Bikiinideks nimetatakse kaheosalist nappi päevituskostüümi. See sõna on sündinud Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda ja tema sünnilugu on üsna täpselt teada. Oma nappusega inimkonda vapustanud päevituskostüüm on nimetatud Marshalli saarte hulka kuuluva Bikini atolli järgi, kus Ameerika Ühendriigid katsetasid 1946. aastal aatomipommi. Bikiine esitleti neli päeva pärast katsetust ja nende looja, autoinsener Louis Réard (1897–1984), kes oli emalt moeäri pärandiks saades hakanud hoopis rõivaid disainima, sidus oma plahvatusliku uudismoe osavalt niihästi äsjase tuumakatsetusega kui ka asjaoluga, et tema konkurendi Jacques Heimi turule toodud päevituskostüümi nimi oli Atome ‘aatom’.

Kui bikiinid on rahvusvahelise levikuga sõna, siis ujumispükste kõnekeelne nimetus susped on meie kodukootud omalooming. Uuema kõnekeele sõnu on kaunis täbar uurida, sest neid pole süstemaatiliselt kogutud, ja ka suspede puhul ei oska sedagi öelda, millal need täpselt kasutusele tulid. Mäletan, et minu lapsepõlves 1960. aastail oli susped juba üldkasutatav keelend, aga õigekeelsussõnaraamatusse on see jõudnud alles 1976. aasta väljaandes. Sõna pidi sündima kaunis haritud seltskonnas ja ma kahtlustan, et esialgu võis tegemist olla näiteks meditsiiniüliõpilaste siivutu naljaga: sõna susped on nimelt kõnekeelne lühend meditsiinilisest võõrsõnast suspensor (varem ka suspensoorium), mis ei tähenda ujumispükse, vaid nendega mõnevõrra sarnanevat kandesidet munandikoti kõrgemal hoidmiseks.