Читать книгу 7x7 - Vahur Kersna - Страница 17
Оглавление„Meie kooli tuleb uus tüdruk!“
Isa ütles seda näoga, nagu võiks asi mulle millegipärast korda minna. Ei tea, miks? Isa on suure maakooli direktor, ikka rahvas liigub, eriti veel septembris.
„Ta tuleb sinu klassi.“
Mõhõh. Veel üks tublidikk, kellest hinnetelt väga maha ei sobi jääda?
Olin jätkamas oma turvalist lapsepõlve Antsla Keskkooli 9.b klassis, mis vastavalt aja vaimule kindlustas lõpetaja lisaks keskharidusele ka põllumajandusmehhanisaatori paberitega.
„Ta on väga ilus tüdruk.“
Isa vaatas mind pilguga, mis oli ühtlasi kelmikas ja soe.
Olin 15-aastane. Mul ei olnud veel ühtegi tüdrukut olnud. Ma polnud kellegagi suudelnud ja kui lasteaia kaerajaan kõrvale jätta, siis isegi mitte tantsinud. Olin tõsine spordimees.
„Nad on Vaabinast, käisid emaga täna minu juures. Tüdruk tuleb ära Tartu Meditsiinikoolist. Ema kartis, et läheb seal käest.“
Tartu medikast olin ähmaseid legende kuulnud. Üks meie koolist sinna medõeks õppima läinud kutt rääkis trennis, et tal olla ühikas ühel ööl seitse tüdrukut olnud.
Ah soo. Nojah. Mis seal’s ikka.
