Читать книгу 7x7 - Vahur Kersna - Страница 8

Karlsson katuselt oli minu kangelane. Sügisel mardisanti minnes meisterdasin mikromootorist ja joonlauast endale selja peale propelleri. Raamatut võisin tsiteerida peast kaanest kaaneni, joonistasin parajalt paksu mehikest kõikjale ning väitsin, et minu lemmiktoiduks on lihapallid ja vahukoorekuklid. Kuigi meie kodus ei söödud kumbagi.

Tegelikult oli mul kogu Lindgren põhjalikult läbi töötatud. Aga Karlssonis peitus midagi erilist. Tema võluv vastuolulisus – ühelt poolt äärmiselt tundlik, isegi hellik natuur, teisalt mängulustist pakatav kartmatu seikleja. Pluss muidugi propeller, mis tagas pääsetee, kui asi hapuks kiskus.