Читать книгу Minu elu ja teenistus KGBs - Vladimir Pool - Страница 22

Vanaisa Jakobil olid mustad lokkis juuksed. Pole täpselt teada, millal, kuid meie suguvõsa mingis põlves, väljendudes laulva poeedi Vladimir Võssotski sõnadega, „trügis“ sisse mustlane. See mustlane oli Rootsi kuningas Karl XII viiuliorkestris mänginud muusiku järeltulija. Orkester oli komplekteeritud andekatest muusikutest, kes koguti kokku Rootsi vallutatud maadest. Kuningas armastas väga oma orkestrit ja enne Venemaa vastu sõjakäigule minekut jättis ta muusikud Laiusele, et neid mitte ohtu seada, ja lubas nad pärast võitu kaasa viia. Võitu ei tulnud, Poltava all sai Karl XII lüüa, tema armee riismed läksid Rootsi läbi Rumeenia ja kuninglikud mustlasmuusikud jäid Eestisse. Nad hakkasid hulkuma, varastama ja tekitasid kohalikele hulgaliselt ebameeldivusi.

Lõpuks muudeti 1841. aastal Liivimaa kuberneri käsul mustlased paikseks ning nende elukohaks määrati Laiuse kihelkond (hiljem vald), kus sündisid minu esivanemad. Kuberner käskis eesti talupoegadel mustlastele maaharimist ja kohalikke kombeid õpetada. Mitteametlikult nimetasid eestlased Laiuse valda mustlasvallaks, mustlaste keskuseks oli seal Paduvere küla. Sealsete mustlaste saatus oli traagiline: Teise maailmasõja ajal hävitasid sakslased nad peaaegu viimseni. Ellu jäänud „päikeselapsed“ üritasid alal hoida oma traditsioone ja kogunesid igal aastal Paduveres. Kooskäimised jätkusid, kuni elas nende parun. Viimase käigu järel oli kohalikust kolhoosist kaks hobust puudu.

Eestlastel on vana rahvalaul „Vaene mustlane“, mis algab sõnadega: „Mu akna alla tuli kord vaene mustlane, ta kaelast kandle võttis ja mängis minule …” Ka meie peres lauldi seda kurba laulukest.

Vanaema Maria oli kangelaslik naine. Kuigi tal oli kaks väikest last süles, võttis ta endaga Siberisse ka vanaisa kandle. Peale vanaisa mängisid Siberis sellel eesti rahvapillil Osvald, Karl, Mihhail ja Aleksander. Pärast läks pill Karli poja Aleksei Kase kätte, kes vanaduses, 1990. aastatel, andis selle perereliikvia Minussinski Martjanovi-nimelisse ajaloomuuseumi.

Vanaisa ja vanaema lastega. 1905. aasta. Ülem-Suetuki küla. Seisab vanem poeg Osvald, istub Karl, vanaema süles tütar Liisa. Vanaema sünnitab veel kaks poega, Mihhaili (Mihkel), Aleksandri (Sass), ja tütre Anetta, minu ema. Suurendatud koopia originaalist

Aastatel 1844–1857 organiseeris köster Adam Jakobson Tormas laulukoori ja puhkpilliorkestri. Vaarisa Mart ja vanaisa Jakob hakkasid selles orkestris mängima. Oskus mängida eri pille muutis oluliselt vanaisa, tema nelja poja ja mitme lapselapse edasist saatust.