Читать книгу Minu elu ja teenistus KGBs - Vladimir Pool - Страница 27
Kullapalavik
Оглавление19. sajandi lõpp tõi Suetuki rahulikku ellu palju probleeme. Toona leiti Abakani, Usi ja Amõli jõe ülemjooksult kullaliiva, algas tõeline kullapalavik ning sellega seotud edu ja häda. Paljud külamehed läksid lihtsalt peast segi: varakevadel läksid kaevandusse ja hilja sügisel tulid tagasi, kes mõne kopikaga taskus, kes suure rahaga. Need, kes raha said, jõid terve talve ja jootsid ka teisi küla mehi. Kevadel algas ring jälle peale. Mitme kullakaevuri majapidamised külas kiratsesid.
Suetukis oli kullaotsija, kes sügisel peale suure raha teenimist andis vallahaiglale korraliku rahasumma, omalaadse ettemaksu, ja läks külasse pummeldama. Kui raha oli maha joodud, läks ta haiglasse ja teeskles haiget, et kuidagi järgmise ringi alguseni elus püsida. Ühe teise kullakaevuri järele saatis kullasoone omanik kevadel personaalse kaariku: töölisena oli ta hinnatud, kuid kevadel sooneni jõudmiseks tal tavaliselt raha ei jäänud.
Kullasoontel töötas kõiksugust rahvast, nende seas õnneotsijad ja kaardimängijad. Aja jooksul ilmusid suurtele teedele röövlid, kes röövisid ja isegi tapsid rahaga koju pöörduvaid kullakaevureid. Sellest hoolimata rikastusid tänu kullale paljud Ülem-Suetuki elanikud.
Külas elas Mai Svennos, kes tegi talviti oma koju hotelli kodututele kullakaevuritele ning võttis neilt ööbimise eest palju raha. Muidugi, ta toitis mehi, jõi koos nendega ja loomulikult meelitas neid, kuid see tasus end ära: paari aasta pärast seisis tal püsti suur kolme kambriga maja koos kõrvalhoonetega.
Teine näide. Vana möldri juurde tuli räbalates mees ja palus oma majapidamine talle müüa. Peremees vihastas: „Veski ma tõesti müün, kuid mitte sulle, tolvanile!” ja tahtis oma sulasele käsu anda kerjus välja ajada. Kuid „kerjus“ keris oma kaltsud lahti, võttis välja hunniku kuldseid münte, ostis ära veski ja pealekauba ka möldri maja. Selleks „tolvaniks“ oli Jaan Averson, kellest sai üks küla ja valla rikkamaid mehi. Inimestele jäi Averson meelde sellega, et oli tööliste vastu karm, kuid ka toitis neid hästi. Need, kes tahtsid tema juurde tööle tulla, pani ta laua taha ja vaatas, kuidas nad söövad. Need, kes vähe sõid, ajas ta kohe minema, lähtudes põhimõttest: kes palju sööb, see ka töötab hästi.