Читать книгу Minu elu ja teenistus KGBs - Vladimir Pool - Страница 24

Kuidas kulges Eestisse jäänud sugulaste saatus pärast vanaisa väljasaatmist? Vend Joosep müüs naise pealekäimisel talu maha ja kolis perega Tallinna. Tema ema jäi peavarjuta ja oli sunnitud võõraste juures toanurgas elama. 1928. aastal ta suri 88aastasena valla vanadekodus Sadala külas. Ema ja õega pidas vanaisa Jakob Siberist kirjavahetust ja oli kursis nende raske eluga.

Õde Liisa kasvas suureks, läks mehele ja sünnitas seitse last. Suur pere elas kitsikuses, tegi kodukandis talutööd, mingisugusesse poliitikasse ennast ei seganud ega kannatanud ühegi võimu, ei Eesti ega okupatsioonivõimude läbi. Segastel aegadel keegi perest välismaale ei põgenenud.

Pärast Joosepi Tallinna kolimist ei teadnud vanaisa tema saatusest midagi. 2012. aastal avasin genealoogilises programmis Geni Joosepi sugupuu ja sain teada, et tal oli kaheksa last, elus on kaks lapselast ja palju lapselapselapsi. Kohtusin tema lapselapse Kalju Kasega, kes on bioloogiateaduste kandidaat ja põllumajandusteaduste doktor, Eesti teeneline teadlane, tuntud selektsionäär. Ta aretas palju õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsisorte ning kirjutas mitu raamatut. Aastal 2010 anti Kaljule elutööpreemia. Temalt sain teada, et peale talu mahamüümist läks tema vanaisa Joosep tööle tsaari sõjalaevastikku. Ta suri (võimalik, et hukkus) Kodusõja ajal 1919. aastal.

Joosepi kaheksast lapsest viis surid noores eas, kolm poega kasvasid suureks, said hea hariduse, kuid nende saatus kujunes traagiliseks. Vanem poeg Arnold arreteeriti 1940. aastal pärast Eesti Nõukogude Liiduga ühendamist ja lasti maha 1942. aastal Kirovi linna vanglas. Keskmisele pojale Edgarile mõisteti 25 aastat vangilaagrit ja viis aastat asumist Siberis – ta elas selle üle ja suri 1979. aastal. Noorem poeg Alfred pidi perega põgenema välismaale. Kanadas sai ta tuntud advokaadiks.

Vanaisa Jakobil oli veel temast 20 aastat vanem õde Mari, kelle saatusest me midagi ei teadnud ja arvasime, et ta suri noores eas, kuid kui ma 2014. aasta juulis hakkasin käesolevat peatükki kirjutama, ilmus minu suureks imestuseks Genisse tema sugupuu. Õde Mari elas juba kaua enne vaarisa Mardi surma perekonnast eraldi ning tema päranduse jagamises ei osalenud. Tema rohkearvulised järglased kannavad perekonnanimesid Reinkubjas, Vaht ja Pärtelpoeg.