Читать книгу Minu elu ja teenistus KGBs - Vladimir Pool - Страница 28

Külas käis tavaline patriarhaalne elu. Elanikud parkisid ise nahku, valmistasid hobuseriistu, saane ja vankreid, ajasid tõrva ja pigi, keetsid seepi, valmistasid igasuguseid nõusid. Kõik riided – aluspesu, kampsunid, särgid, püksid, sallid, labakud, lambanahksed kasukad – ja isegi vildid, saapad ning teised jalanõud valmistati ise. Kangad kooti villasest, linasest ja kanepikiust. Vokid ja kraasid olid kõigil kodus, paljudel ka kangasteljed.

Ülem-Suetuki elanike uhkuseks olid omatehtud linnatõllad. Neid müüdi kullasoontel rikastele inimestele, Minussinski linnas, aga ka kubermangukeskuses Krasnojarskis, ja maksid need suurt raha. Kui võrrelda praeguste transpordivahenditega, siis olid need Mercedesed. Minu vaarisa Mart ostis endale 1890. aastatel sellise vedruvankri (tarantassi) 55 hõberubla eest.

Minussinski org oli tuntud viljaka maa, mustmulla ja soodsate kliimatingimuste poolest. Sellepärast oli talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine: kasvatati nisu, otra, rukist, kaera, hirssi, tatart, ube ja hernest. Suetukis elas tuntud sordiaretaja Maks Möller, kelle aretatud nisu demonstreeris Tsaari-Venemaa 1893. aastal Chicago maailmanäitusel, kus Möllerile anti diplom ja pronksmedal.

Head saaki andsid kartul, peet, kapsas, kaalikas, porgand, sibul ja küüslauk. Pärast 1860. aasta ülestõusu toodi valda Poola väljasaadetud, kes esimestena kasvatasid Minussinski orus arbuuse ja meloneid. Varsti hakkasid poolakate eeskujul ka paljud teised, sh Ülem-Suetukis, lõunapoolsete küngaste päikeselisi külgi arbuuside-melonitega katma.

Peale tera- ja juurvilja kasvatati külas tubakat, lina ja kanepit. Minu ema oli aastaid tubakakasvatusbrigaadi brigadiriks. Tubakas ei kannata külma. Kevaditi, pärast taimede avamaale istutamist, esines öökülmi. Mäletan, et tubakapõllu ümber ja vahekäikudesse puistati aegsasti õlekiht, ohtliku külma korral pandi õled põlema ja suits päästis istikud.

Kanepit istutati nii, et iga paari meetri järele jääksid sirged läbikäigud. Isaskõrred (tolmeldajad) küpsesid varem, need on emastest väiksemad ja peenemad, nendest saab kõrge kvaliteediga nööri. Naised ja lapsed käisid mööda läbikäike ning tõmbasid käsitsi isasvarred välja enne, kui paksud õliste seemnetega emasvarred küpseks said.

Kui kanep õitseb, tõstab tuul põllu kohale kollase õietolmu pilved. See on ilus aeg. Meie, maapoisid, armastasime ratsutada hobustega kanepipõldude läbikäikudes, tundsime ebatavalist energia ja jõu juurdevoolu, kuid ei olnud aimu, mis see narkootikum on. Ümberringi olid kanepipõllud, kuid ei külas ega piirkonnas olnud ühtegi narkomaani. Hea saagi eest autasustati nõukogude ajal inimesi rinnamärkidega „Kanepikasvatuse meister“. Tänapäeval maksavad sellised märgid numismaatikute ringis meeletut hinda.