Читать книгу Vikerkaar - 10 2021 - Страница 9

„Morjens, bratva!“ karjus Kuksiminen kohe ukse pealt.

Kas selle pärast või ebahariliku välimusega „paki“ tõttu, igaks juhuks ruttas baarmen neile vastu ja ütles midagi sellist, et „tekee sinne ensin asiaa nurkkaan ja sitten vasta inkomma“. Opiatovitš imestas, aga läks, nagu öeldud, nurka mänguautomaatide kõrvale ning hakkas püksinööpe lahti tegema. Kuksiminen, kes Sutse keelt paremini jagas, tõmbas ta tagasi ning lükanud baarmeni eemale, pani Lenini ikkagi keset ruumi baarileti äärde seisma. Ta rääkis midagi baarmeniga, ja kuigi see ei olnud kohe kõigega nõus nagu mõni tuletõrjujate pealik, kui temalt küsid töö ajal suitsule tuld, lubas ta Kuksiminenil korraks rahvaga rääkida. Umbes kümmekond meest mediteeris oma toopide taga, nad vaatasid keskendunud ilmel üha vähenevat õlut ega olnud vähimalgi määral huvitatud Kuksimineni jutust. Lõpuks ajas üks pikem kolge end püsti ja loivas leti juurde.

Ta jäi seisma Lenini kõrvale ja nüüd nägi Opiatovitš, et mehel olid sokid kahelt poolt jalga auklikuks kulutatud, ju ta siis oli sokke lihtsalt keeranud neli korda jalas, kui auk jälle sisse tuli, aga mitte vahetanud, nagu töötaks ta kuskil kingatehases kulumisosakonnas, aga poleks veel kingi jalga saanudki!

Mees võttis proteesid suust ja teatas, et tahab Leniniga pilti teha. Kuksiminen oli kohe asja juures.

„Aga kus on raha, mees?“

„Näed ishegi, võta proteeshid!“

Kuksiminen silmitses arusaamatuses valehambaid.

„Hm. Mida ma nendega peale hakkan?“

„Sha oled ikkha päris rumal meesh, teed shuppi loomulikult! Need on head, veel mu vanhaisha hambad, kes oli laevaomanik Mississipil.“

Nüüd ajas püsti end veel teine õllevahtija.

„Need on ohtlikud hambad! Kui hommikul ärkad tema hammastega, siis su pea valutab ja on pohmell. Mul on mitu korda nii olnud!“

Saal hakkas elavnema, nagu oleks siinses nukuteatris lõpuks mingit tükki mängima hakatud!

Ka kolmas tüüp, valge kitliga juuksur, kamm ja käärid taskust paistmas, tuli asja vaatama. Ta katsus Lenini tagumikku keeratud polti ja noogutas tunnustavalt. Tema silmad olid hallid nagu külmaga gaasistunud bensiin.

„Kuule, poika,“ kõnetas ta Kuksimineni. „Ei tost tule mitään, kui sa Leninille olut ei anna!“ Ning ta ostis toobi ja valas selle Kuksimineni vastuväidetest hoolimata Lenini suust sisse. Siis sülitas ta kammile ja kammis Leninil juuksed ära. Isegi Kuksiminenile oli see liig ja ta küsis:

„Kas sa alati sülitad kammile?“

„Ei, tavaliselt sülitan ikka otse pähe!“

Kuid ots oli lahti tehtud, basaar-vaksal-mausoleum avatud. Telliti toope ja tuldi juba hulgakesi Leninit patsutama. Üks laulu jorutav turumüüja tahtis näha Lenini mune. Kuksiminen tegi lahkesti Lenini püksiaugu lahti ja lasi mehel käe sisse panna.

„Ära ainult üleliia pigista, Paganini,“ ütles ta ettevaatlikult.

Siis ajas end püsti keegi paks ja rikas mees. Ta vaatas Leninit ja andis nõu: „Antakaa sille viinaa...“ Kuid ise ei ostnud ja taarus õue. Sisse tuli bussijuht ametimütsi ja väikese musta kotiga. Ta kuulas ja vaatas ning viimaks küsis, kas võib Leninit lüüa. Kuid Kuksiminen ei lubanud, sest nägi Leninil ees suurt tulevikku. Lõpuks tõusis baarinurgast keegi sinise töökitliga mees ning kutsus Kuksimineni ja Opiatovitši kõrvale.

„Mulle tundub, et te olete vähem haridust saanud kui see Lenin siin.“ Sel ajal katsus keegi leti juures Leniniga maadelda. See oli haruldane hetk ja asja oli vaatama kogunenud terve hulk vaikivaid mehi, õlletoobid käes.

„Ma ütlesin teile juba päeval pargis, et kui te kohe Tamperest ei kao, löön teil ise silmanäo üles!“

Kuksiminen tahtis midagi vaielda, aga Opiatovitš ei vaadanud enam tagasi, ta rebis Lenini maadleja haardest ning tormas kõrtsist välja. Oli selge, et selles planetaariumis ei olnud neile magamiskohta tähtede all antud. Tuli kurgedena tagasi kodumaale, Viljandi-gorodokki lennata! Just sel hetkel avas Lenin esimest korda silmad, kuid pani need kohe uuesti kinni ning vaid oigas vaikselt. Opiatovitš ja Kuksiminen kiirustasid rongijaama ning nad ei näinud oma teel enam mingeid ärisilte, vaateaknaid ega kõikjal suusakeppidega ringikoperdavaid rikkaid Sutse pensionäre.