Читать книгу Marslane - Andy Weir - Страница 13

Vau. Asjad on tõesti edenenud.

Sain kogu liiva majja toodud ja see on kasutamiseks valmis. Kaks kolmandikku jaamast on nüüd mullaga kaetud. Ja täna sooritasin esimese mulla topeldamise. On möödunud nädal ja endine Marsi pinnas on muutunud rammusaks ja ilusaks. Kaks topeldamist veel ja siis on mul terve põld kaetud.

Töötamine on mu enesetundele hästi mõjunud. See võimaldas mul tegutseda. Ent kui asjad olid juba veidi rahunenud ja sõin Johansseni The Beatlesi kogumikku kuulates õhtust, siis tuli mulle jälle masendus peale.

Arvutuste järgi ei päästa kõik see mind näljasurmast.

Minu parim šanss kaloreid saada on kartuleid kasvatada. Need on saagikad ja neis on mõistlikult kaloreid (770 kalorit kilogrammi kohta). Olen päris kindel, et olemasolevad kartulid hakkavad idanema. Probleem on aga selles, et ma ei saa neid piisavas koguses kasvatada.

Saaksin kasvatada 62 ruutmeetril 400 päevaga (mul on toidu otsalõppemiseni just nii palju aega) võib-olla 150 kilogrammi kartuleid. See teeb kokku 115 500 kalorit, mis tähendab, et kasvatan päevas endale keskmiselt 288 kalorit. Minu pikkust ja kaalu arvestades – ja olles valmis veidi nälgima – vajan päevas 1500 kalorit.

Ma pole sellele ligilähedalgi.

Seega ei saa ma igavesti maast elatuda. Ent saan ikkagi oma elu pikendada. Kartulitest jätkub mulle 76 päevaks.

Kartulid kasvavad pidevalt ilma puhkeperioodita ja seega saan nende 76 päeva jooksul kasvatada 22 000 lisakalori väärtuses kartuleid, millest jätkub mulle veel 15 päevaks. Pärast seda on kasvatamist suhteliselt mõttetu jätkata. Kokku annab see mulle juurde umbes 90 päeva.

Niisiis hakkan nüüd nälgima alates 490. solist, mitte 400. solist. Olen teinud edusamme, kuid kogu pääsemislootus toetub sellele, et suudan püsida elus kuni 1412. solini, mil maandub Ares 4 meeskond.

Mul on puudu umbes tuhande päeva jagu toitu. Ja mul ei ole ühtegi mõtet, kust seda saada.

Kurat.