Читать книгу Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada? - Doreen Virtue - Страница 15
300 naise teadlikkus toitainete sisaldusest söögis
Оглавление| 1958 | 1978 | |
| vitamiinid | 44% | 98% |
| valgud | 27% | 97% |
| kalorid | 14% | 96% |
| süsivesikud | 3% | 86% |
| rasv | 3% | 94% |
Allikas: Jenkins; British Nutrition Foundation
Kui samasugune uurimus viidaks läbi nüüd, oleks teadlikkuse tase tõenäoliselt veelgi lähemal 100%-le. Sellegipoolest on ameeriklased paksemad kui iial varem – 34% inimestest on kliiniliselt ülekaalulised. Riikliku tervisestatistika keskuse andmetel oli vastav näitaja 1988. aastal 25%. Miks see on nii, kuigi peaaegu iga inimene on lugenud tervisealaseid raamatuid või ajakirju ning vestelnud arstiga, kes teab, kui kasulik on süüa vähese rasvasisaldusega toitu ja regulaarselt sportida? Mina arvan, et ameeriklaste vööümbermõõdu suurenemises on süüdi emotsionaalne ülesöömine.
Päris kindlasti ei ole probleem väheses teabes toiduainete kohta. Ühe uurimuse kohaselt on ülekaalulised ja dieeti pidavad inimesed toitumisest hoopis teadlikumad kui normaalkaalus inimesed, kes dieeti ei pea.[3.] Toitumisteadlane Jane Thomas uuris seoseid toitumisalaste teadmiste ja toitumisvalikute vahel ning järeldas: „... ilmselt ei muutu toitumispraktika pelgalt sellest, kui inimesel on õiged faktilised teadmised”.[4.]
Olgugi et rasvatarbimine on keskmises Ameerika majapidamises vähenenud, on kasvanud sissesöödavate kalorite hulk. Kui stressi ja ebakindluse osakaal meie elus suureneb, siis otsime loomulikult lohutust ja tröösti. Paljude jaoks on tröösti allikaks toit.
Tervislikuma toitumise juurde viib ainult üht sorti teadmine: mõistmine, miks sul teatud toidu järele isu tekib. Siis kui teadvustad endale, et tahad nii väga maapähklivõi küpsiseid või mõnd muud toitu, annad enesele aru, et tegelikult igatsed hoopis lohutust ja rõõmu, ning alles siis ei paista söögiisu enam nii vastupandamatu ega kontrollile allumatu.
