Читать книгу Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada? - Doreen Virtue - Страница 17

Alustasin tööd psühhoterapeudina Lõuna-California taastusravi haiglas, kus tegelesin alkohoolikute ja narkomaanidega. Oli see vast haridus! Suurema osa ajast vestlesin patsientidega ning märkasin, et see, millist uimastit inimene oli kasutama hakanud, seostus tema teatud isiksuseomaduste ja emotsionaalsete probleemidega – kokaiinitarvitajad olid hoopis teistsugused kui marihuaanasuitsetajad.

Isegi patsientidel, kes olid langenud mitme uimasti küüsi korraga, olid teistest erinevad ja ainult neile omased iseloomujooned. Kokaiinisõltlased kippusid kõikuma töönarkomaania ja „las-minna” elustiili vahepeal. Aktiivselt tegutsema ajendas neid nii iseloom kui valitud uimasti. Samas võisid nad (lausa päevade kaupa!) magada ning visata peast kõik kohustused.

Marihuaanasõltlased seevastu kartsid väga olla hüperaktiivsed, ning kasutasid suitsu selleks, et end „aeglasemale käigule lülitada”. Marihuaana tekitas meeleolumuutusi, ja kui selle tarvitaja oli „taas maa peal”, siis polnud pahuruses neile vastast. Aga kui nad uuesti marihuaanasuitsu läitsid, muutus ka meeleolu kohe helgemaks.

Mida enam kogemusi erinevate haigusjuhtudega sain, seda selgemini joonistus välja minu jaoks põnev seos inimese iseloomu ja kasutatava meelemürgi vahel.

Pärast seda, kui olin mõned aastad töötanud alkohoolikute ja narkomaanidega, avanes mul võimalus luua söömishäiretega inimeste tugiprogramm ning seda juhtida. Mind jahmatas avastus, et ka söömishäirete puhul oli seos iseloomuomaduste ja ihaldatava toidu vahel kindlalt olemas.

Inimesed, kelle kinnismõtteks oli šokolaad, erinesid kõvasti neist, kes ihkasid juustuburgereid. Ja need, kes armastasid piimatooteid, olid hoopis teistsugused kui saiasööjad.

Ei möödunudki palju aega, kui võisin inimese emotsionaalse probleemi ära määrata kuuldes, millist toitu ta ihkas. 1990ndatel hakkasin toiduisude teemal esinema riiklikus ja kohalikus televisioonis ning pidama loenguid. Iga kord kui keegi mulle oma isudest rääkis, oskasin tabada isu tekitava põhjuse otse kümnesse. Suutsin televisiooni otse-eetris tõlgendada isegi selliste teletähtede nagu Phil Donahue, Geraldo Rivera ja Sally Jessy Raphaeli isusid (kindlas usus oma teooria õigsusesse panin ma sellega oma pea pakule).

Hakkasin kindlaid isusid ja söögiisu üldisemalt uurima ning jahmusin, kui avastasin, kui palju sarnasust oli psühhoaktiivsete toiduainete koostisosade ning retseptiravimite ja illegaalsete ainete vahel! Näiteks on šokolaadis esinev fenüületümaliin peamine koostisosa illegaalses uimastis, nn „disainitud uimastis” ecstasy, varem tuntud kui MDMA (metüleendioksümetamfetamiin). Pähklites, kohvis, marineeritud toidus, jäätises, hallitusjuustus jms sisalduvad türamiin ja pürasiin on antidepressantide ja bronhodilaatorite (astma ravis) põhikomponentideks.

Pole ime, et leidsin palju vastavusi isude ja uimastisõltuvuse vahel! Olin haiglas töötades kokku puutunud nii retseptiravimite kui ebaseaduslike ainete sõltuvusega ja nüüd nägin, et isud kindlate toitude järele olid nende sõltuvuste peegelpildiks. Ainsaks erinevuseks oli see, et lakkamatu söögiisu rahuldamine ei pälvinud sellist moraalset, sotsiaalset ega juriidilist hukkamõistu nagu uimastite tarvitamine. Jõudsin järeldusele, et liigsööjatel oli pahest võitu saada hoopis raskem kui narkomaanidel. Sest ilma uimastita on ju võimalik elada, kuid toiduta mitte. Iga päev oleme sunnitud valima, millist toitu süüa, mida vältida.