Читать книгу Süstemaatilise teoloogia käsiraamat ehk dogmaatika märksõnades - Elmar Salumaa - Страница 14

AJALUGU ja ajalooline mõtlemine koos ajaloo tõlgendamisega on vanakiriklikust teoloogiast alates olnud kristliku mõtlemise teema. Ajalooprobleemi välditamatusele viitab tõsiasi, et ilmutus ise on ajalooline, ennast ilmutav Jumal astub teatud aegadel ja kohtades ajalukku, selle kõrgpunktiks oli Jumala inimeseks saamine ajaloolises Naatsareti Jeesuses. See tõsiasi tingib, et kristlik mõtlemine on alati ajalooline mõtlemine. Siia ulatuvad ka moodsale inimesele omase ajaloolise mõtlemisviisi juured. Kristlik ajalooline mõtlemine siiski erineb põhimõtteliselt tollest moodsast mõtteviisist: viimane tugineb vahetult ajaloole kui niisugusele ja otsib seaduspärasusi ajalooliste tõsiasjade kulgemises, kuna kristlik mõtlemise asetab ajaloo Jumala ilmutuse valgusesse ja tõlgendab seda otsese või kaudse jumaliku tegevuse ning juhtimise avaldusena. Ilma ajaloolis-konkreetse taustata osutub ka kristlik sõnum spekulatiivseks abstraktsiooniks ja kogu kristlik õpetus parimal juhul üksnes religioonifilosoofiaks. Ajaloo tõlgendamise püüdlusi ilmneb nii VT-s kui UT-s, põhimõttelisi erinevusi nende vahel ei saa nentida. Küll on ilmne, et piibellik mõtteviis erineb printsipiaalselt nii oma haardeulatuse kui ka konkreetsuse poolest kogu antiiksest mõttelaadist.

Esimene ulatuslik kristlik ajalootõlgendus pärineb Augustinuselt. Tema suurteos „De Civitate Dei” on dualistlik, selle järgi kulgeb kogu ajalugu kahe võimuvaldkonna – Jumala riigi ja maailma või saatana riigi – väitlusena, milles Jumala riigi lõplik võit on ette määratud. Jumala riigi võitluse teostaja on kirik. See käsitlus jäi pikaks ajaks domineerima, kuigi tema kõrval esines ka enam apokalüptikasse kalduvaid tõlgendusi.

Keskaegseist tõlgenduskatseist väärib märkimist tsistertslase Florise Joachimi (†1202) apokalüptiline käsitlus: kiriku ajalugu kulgeb vastavalt Kolmainsuse kolmele isikule kolmes perioodis, kusjuures kolmas, „Vaimu periood”, pidi algama 1260.

Taolisi enam või vähem apokalüptilisi ajalootõlgendusi on esinenud ja esineb tänapäevalgi mitmesugustes sektantlikes liikumistes ja denominatsioonides (adventistid, piibliuurijad jt). Piibellikus käsitluses kujutab ajalugu endast inimkonna „teekonda langusest kohtuni või lunastuseni” (Erwin Reisner). (Vt ka HISTORISM, ÕNDSUSLUGU.)