Читать книгу Valitseda elu - Georg Hackenschmidt - Страница 11

Kõik see juhtuks ka siis, kui mõistus üldse ei sekkuks. Kerge on kujutleda inimest, kes vaimus oma kõndimisest osa ei võta, kuna on selle hetke ümbrusest kaugete asjade üle sügavalt mõttesse vajunud. Kummatigi leiavad konkreetsete välistingimustega toimetulekuks vajalikud muutused liigutustes ning keha talitlemise rütmis ja tempos siiski aset. Võime öelda, et see inimene teisendas oma liikumisviisi, hingamist ja pooride talitlust vaistlikult. Niisiis võttis keha vaistlikult hoiakuid, millest lähtudes tal oli võimalik oma tegevust muuta. Sellised hoiakud ei sõltu kogemustest, mälust, mõistusest ega mõistuse abil omandatud vilumustest.

Väga tähtis on järgmine asjaolu: vaistlik hoiak alati justkui valmistaks kogu kehasüsteemi peatseks energianõudmiseks ette. Igasugune tegevus — ehk kõik kehaliigutused — kujutab endast energiavarude tarvitamist. Tegutsemisvajaduse mõistmine, mis ümbruse-ilme suhtes võetud kehahoiakus kätkeb, tähendab ees ootava energiatarvituse ettevalmistust. Nii et kui energiatarvitus järgneb kehasüsteemi võetud hoiakule, toimuvad ettevalmistused selleks kehasüsteemis eneses.