Читать книгу Minu ilus elu maal - Heli Künnapas - Страница 15

Tahaksin vinguda – lapsed ikka saavad aru, kui on metsikult kiire. Tänase öö sisustasid Maria ja Joosep kordamööda üleval olles, nii et sain alles kell 4 magama. Äratus aga ikka traditsiooniliselt hiljemalt kell 7. Loomulikult on ka lapsed ise kõik väsinud, mis tähendab, et minu tänane lausekasutus on ühekülgne: ei lõhu uksega… ei löö venda… ei astu õele peale… ei mängi toiduga… ei aja lund tuppa laiali… ei võta emme töölaualt asju… ei võta vennalt mänguasju ära…

Ja kõik laused tuleb sajaga korrutada! Täna ma rohkem midagi ei rääkinudki!

Peale selle mõtlen ikka, et Mathiasel tuleb homme suure hulga külalistega sünnipäev. Samal ajal tuleks selge peaga ja rahulikus keskkonnas raamatut kirjutada…

Kuskohas?

Et positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ikka tasakaalus oleksid, sain täna kirja Krista Mõisnikult, kes on minu romaani „Homme on ka päev“ toimetaja. Ta püüab esmase töö pühapäevaks tehtud saada ja siis tahab minuga rääkida. Väga hea! Järelikult on mu järgmise raamatu ilmumine sammukese lähemal.