Читать книгу Eesti Vabadussõja lugu - Hillar Palamets - Страница 4

AULIK LUGEJA JA KUULAJA. Ära pelga seda kena kreeka keelest käibele tulnud sõna, mis maakeeles ei tähenda midagi muud kui ülevaadet. Õige napisõnalist, aga selget ülevaadet toimunust või toimuvast. Seda kasutatakse peamiselt meteoroloogias, kus sünoptikud ennustavad lähipäevade või -nädalate ilma. Käesolev sünopsis on aga suunatud 90 aasta tagusesse minevikku, aega, mil ajaloole tuli sõlm sisse. Sedavõrd sassis sõlm, et selle lõplikuks lahtiharutamiseks kulus pea kogu 20. sajand ja selle järelmõjusid tunnetame tänapäevalgi. Niisiis, vaatluse alla tulevad fragmendid neljast murrangulisest aastast nii Euroopa kui Eesti ajaloos: 1917, 1918, 1919 ja mingil määral ka 1920. aasta algus. Lähemalt lahti kirjutatuna:

• 1917 – Veebruarirevolutsioon Vene tsaaririigis. 303 aastat võimul olnud Romanovite dünastia variseb põrmu. Lootuste, ootuste ja suurte segaduste aeg Vene impeeriumi rahvastele, sealhulgas ka eestlastele, kes kavandavad autonoomiat, julgemad unistavad koguni iseseisvast riigist. Kuni sellele arengule tõmbab pidurid peale enamlaste riigipööre, ka Oktoobrirevolutsiooniks nimetatud.

• 1918 – Esimese maailmasõja neljas ja viimane aasta. Veritsev rinne ja nälgiv tagala. Keiserliku Saksamaa väed on edukad idas, kus Nõukogude Venemaale surutakse peale Bresti rahu, raskustes aga läänerindel. See viib novembri alguses Saksamaal revolutsioonile ja kapituleerumisele Antanti vägedele. Ühtaegu varisevad kokku Saksamaa liitlased Türgi ja Austria-Ungari impeerium. 23. ja 24. veebruaril kuulutatakse Pärnus ja Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik, millest ei taha midagi kuulda Baltimaid okupeerivad Saksa väed. Nende tiiva all valmistutakse hoopis Balti hertsogiriigi loomiseks. Eestlased saavad omal nahal tunda, mis tähendab kaheksa ja pool kuud kestev keiserlik okupatsioon. Aga pärast 11. novembrit alustab Eesti Ajutine Valitsus jälle tegevust ja organiseerib vastupanu Narva jõe tagant ründavale Punaarmeele. 28. novembril algab Vabadussõda, mis kestab 14 kuud ja lõpeb võiduga.

• 1919 – Eestile sõja aasta, Vabadussõja aasta. Lääne-Euroopale aga Antanti riikide poolt dikteeritud rahude aasta, mil loodi hiljem Teise maailmasõjani viinud Versailles’ süsteem. Eestile algab aasta rahvaväe eduka vastupealetungiga, mille tulemusena tõrjutakse punavägi pea kogu ulatuses Eesti rahvuslikest piiridest välja. Juunis süvenev konflikt baltisakslaste relvajõududega viib lühikese, aga võiduka Landeswehri sõjani Põhja-Lätimaal. Kodusõjas vaevleva Nõukogude Venemaaga algavad aasta lõpul Tartus rahuläbirääkimised ja viimasel päeval kirjutatakse alla relvarahu kokkuleppele.

• 1920 – vaatamata Vene valgekaartlaste ja mõne Antanti riigi vastuseisule sõlmitakse 2. veebruaril Tartus rahu Eesti Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vahel. Rahulik ülesehitustöö võib alata, tulevik tundub kõikidel elualadel paljutõotavana. Seda mitte ainult meie väikesel kodumaal. Loodetakse radikaalsete abinõudega maailma parandada. Viis riiki eesotsas Ameerika Ühendriikidega kehtestavad nn kuiva seaduse, et vabastada oma elanikud alkoholismist. Ka Eestis võtab karskuse nõue hoogu. Ainult et kõik ei lähe sugugi nii ladusalt, kui esialgu paistab. Sellestki tuleb meie lugudes lühidalt juttu.

Nii et head lugemist ja kuulamist!