Читать книгу Eesti Vabadussõja lugu - Hillar Palamets - Страница 7

JUST NII ÖELDI JA KIRJUTATI – SUUR ILMASÕDA. Mitte I maailmasõda, sest siis veel ei teatud, et peagi tuleb uus, arvult II maailmasõda, veelgi ohvriterohkem ja laastavam kui esimene. Aga 1914. aasta augustis oli puhkenud suur Euroopa sõda, mis peagi haaras olulist osa maailmast.

Sõja alguses loodeti tsaaririigis Vene vägede kiiret edu. Arvati, et peagi ollakse Viinis ja Berliinis ning jõuluks on sõtta saadetud mehed kodus tagasi. Seda, et relvavõitlus võib venida enam kui neli aastat kestvaks kurnamissõjaks ja tuua kaasa mitme seni nii vägevana paistnud impeeriumi kokkuvarisemise, ei ennustanud küll keegi. Hurraa-patriotism oli üldine, seda nii Vene riigis kui keiserlikul Saksamaal. Läänerindel hargnenud eduka suurpealetungi ajal avaldasid Berliini ajalehed innustavaid värsse:

Suur-Saksamaa, su tee Viib läbi põrgu paradiisi. Me täna Belgias veel oleme Kuid juba homme jõuame Pariisi!

Ei jõudnud ei homme ega 1918. aasta kevadelgi, mil Kruppi ülikauglaskekahurid küündisid küll Prantsuse vabariigi pealinna keskust tulistama. Pealetung Flandrias takerdus ja ikka sagedamini kordusid Suure peakorteri ametlikes rindeteadetes sõnad: Im Westen nichts neues..., läänerindel muutuseta.

Suure sõja alguses tsaaririiki haaranud hurraa-patriotismi lainest ei jäänud puutumata ka Tartu, kuhu oli paigutatud 95. Krasnojarski jalaväepolk ja 18. armeekorpuse staap. Nii et pagunikandjaid-ohvitsere jagus 50 000lise linna kohta omajagu. 19. juuli Postimees aastast 1914 kirjutas:

«Eila õhtu oli «Vanemuises» sinfonia-kontsert. Rahvast oli aeda õige palju kogunud. Rohkesti oli [noori mehi], kellel teenistusse astumine ees on. Meeleolu oli õige kindel ja tõusvas joones. [---] Tshaikovski «Slaavi marssi» järele nõuti riigilaulu, mida muusikakoor mitu korda pidi mängima. Publikum kuulas hümnust palja pääga seistes ja vägevad hurra-hüüded täitsid õhku. Kontserdil viibivad ohvitserid tõsteti kätele ja hüüti neile hurra.»

Pärast kontserti läks publikum riigilaulu lauldes suveaiast välja ja rong kasvas alatasa. Kõige ees kanti kätel kaht ohvitseri Barclay platsile, kus peeti sütitav kõne ja uuesti riigilaulu lauldi. Siis läks rong raekoja eest mööda Rüütli uulitsat puusillale, kust pöörati Peterburi uulitsa ja Kivisilla kaudu raekoja ette. Oli kuulda üksikuid hüüdeid: «Maha Austria! Elagu Venemaa! Elagu Serbia!»

Sõja esimestel nädalatel rõkatasid tsaariväe laulumehed enesekindlalt:

Saks, Austria ja Türgimaa Meid tahtvad puruks tallata, Kuid seda unustavad nad, Et meil on poisid tugevad.

Neid «tugevaid poisse», keda kolme sõjaaasta jooksul tsaariväkke mobiliseeriti, oli vähemalt 100 000. Kümnes osa nendest ehk 10 000 noort meest langes kas lahingutes või suri haigustesse. Esimestena said sõja verist argipäeva tunda need mehed, kes võtsid 1914. aasta augustis osa tsaarivägede ebaõnnestunud pealetungist Ida-Preisimaal. Sajad eestlased langesid või võeti sõjavangi. Nagu Vene väes ikka – inimelusid ei säästetud. Hukkunute asemele saadeti marsiroodudes liinile üha uusi reserviste või kiirkorras väljaõppe saanud noorukeid. Mingeid rahvusväeosi ei olnud. Eestlasi teenis paljudes polkudes, mis võitlesid pikaksveninud rindel Läänemerest Karpaatideni. Õnnega olid koos need, kes olid leidnud rakenduse tagalaüksustes, kus kirjaoskajad ning distsiplineeritud eestlased ning lätlased olid heas kirjas. Neile võis usaldada ülesandeid ning ameteid, millega harimatu vene talupoeg kuidagi toime ei tulnud.

Esialgu ei kutsutud lippude alla üliõpilasi ja rahvakooliõpetajaid. Peagi aga tuli neilgi kroonuvorm selga tõmmata. Kuna tsaariväel nappis just nooremohvitsere, kelle väljalangevus rindel oli eriti suur, siis hakati juhikalduvustega keskharidusega meestest kiires korras koolitama täiendusohvitsere, keda tsaariväes nimetati praporštšikeks ehk lipnikeks. Kaadriohvitseri madalaim auaste oli nooremleitnant. Nii sai teoreetiliselt nigela, aga rindekogemuselt tugeva ettevalmistuse paar tuhat eestlast, kes moodustasid hiljem Vabadussõjas meie ohvitserkonna põhijõu.

Mida kauem sõjategevus kestis, seda ilmsemaks sai tsaaririigi puudulik ettevalmistus relvastuse, sõjamoona, logistika ja muugi osas. Esialgne edu Austria-Ungari vastu oli asendunud lüüasaamisega Saksa armeelt Poolas, Valgevenes ning Leedus. See kajastus ka eesti sõjameeste minoorsetes rindelauludes, omamoodi uuemas rahvaluules 1915. aastast.