Читать книгу Tiina Park. Naine teiselt planeedilt - Hille Karm - Страница 18

Andres Dvinjaninov, „Reisile minuga” saatejuht Malaisias, Maltal, Mauritiuse saarel, Prantsusmaal Normandias ja Seišellidel

Normandias tutvustasime Mont-Saint-Micheli saart. Elu sellel saarel teevad vaheldusrikkaks mere tõusud ja mõõnad, mis väga kiiresti vahelduvad. Samu mõisteid oma elus kasutades võin öelda, et reisid Tiinaga on olnud üksainus suur tõus, alates Tiina telefonikõnest, millega ta reisile kutsub. Tiina on reisid superhästi ette valmistanud ja tema „tuules” on turvaline seilata. Muidugi tuleb teinekord ette igasuguseid olukordi, aga selleks ju reisile minnaksegi, et kogeda vaheldust, teistmoodi olemist.

Kõige ootamatum on aga ikkagi Tiina ise, tema piiritu energia, elurõõm, optimism, julgus olla tema ise. Väike „mõõn” tuli kord ette Kuala Lumpuri lennujaamas, kus meilt nõuti pagasi – raske kaamera ja muu vajaliku – ülekaalu eest üle mõistuse suurt lisatasu. Tiina võitles kuni lennujaama ülemani välja, selgitades, et kaamera on vajalik töövahend, millega tehakse Malaisiale reklaami. Päris põnev oli jälgida, kuidas Tiina ees hakkasid avanema kõik uksed ja kuidas ta võitjana välja tuli. Olukorras, kus tavaliselt minnakse närvi, hakkab Tiina tegutsema ja naudib probleemi lahendamist. Nagu selgi korral, kui üks hakkaja makaak meid ründas ja Tiina käest koti haaras, aga oma vara võitles Tiina tänu ülikiirele reaktsioonile ja väledatele jalgadele tagasi.

Reisisaate juhi ülesanne on vahendada teistele Eesti inimestele maad, mida saates tutvustatakse. Näitlejana püüan saatejuhi rolli suhtuda loominguliselt. Kui on hea tuju – ja Tiinaga reisides ongi ju hea tuju –, tõuseb nagu iseenesest mõni laulujupp huulile. Mauritiusel Wendy ja Pauli unenäoliselt kaunis pulmas, mida filmisime, laulsin pruutpaarile kitarri saatel „Ainult armastus naise teeb kauniks…” ja vihtusin pulmaorkestri saatel lõunamaises rütmis tantsu. Samal eksootilisel saarel kasvava üliharuldase palmi säsist tehtud miljonärisalatit maitstes nentisin, et salat nagu salat ja ainult teadmine, et see on miljonärisalat, paneb mind seda sööma erilise isuga. Malaisias kaunistasin oma põski draakonipuu helepunase viljaga ja laulsin omatehtud laulu sealse käsitöö ülistuseks. Mul on hea meel, et Tiina on minu mängulised mõtted ja võtted heaks kiitnud.

India ookeanis sukeldusime allveeskuutriga seitsme meetri sügavusele, muidugi tegi seda ka Tiina. Veealuses maailmas, kus sul on hapnikku vaid üürikeseks ajaks, tekib tunne, nagu oleksid Maalt ära, teisel planeedil. Sama tunne tekib ka Eestist hästi kaugele lennates. Mauritius näiteks on Eestist 10 000 kilomeetri kaugusel ja meil kulus Londonist sinna jõudmiseks 12 lennutundi. Mingis mõttes on „teine planeet” ju kõik need kohad, kuhu reisid Tiinaga on viinud. Tiina tunneb end kaugetes paikades väga hästi ja teeb ka oma reisikaaslastele olemise mõnusaks. Ootan põnevusega tema uusi telefonikõnesid.

Mont-Saint-Micheli vallutamas.