Читать книгу Tiina Park. Naine teiselt planeedilt - Hille Karm - Страница 6

Prantsuse Alpid, Les Arcs, jaanuar 2012

Mäed on kummalised. Ka inimesed on mägedes erilised. Neil pole kuskile kiiret. Neil on aega. Aega mõelda. Mõelda – millest? Ma ei tea. Võib-olla sellest, kuidas lumehelbed langevad. Üks helves jõuab maapinnale tavaliselt ühe tunniga.

Sellel Les Arcsi lähedal asuval jäämäel on täna hommikul väga külm ja väga vaikne. Meie mägironimisinstruktor Damien on käinud hommikul vara 22meetrise jäämäe otsast vett alla valamas. Iga päev sulab kunstlik jäämägi päikesepaistel kõhnemaks, ometigi peab ta vastu pidama aprilli lõpuni. Seega kallab Damien kolm korda nädalas ülevalt mäe tipust vett alla.

Kunstliku jäämäe kõrgus on 22 meetrit. Kohe hakkab Jüri Aarma mööda mäge üles ronima. Operaator Max Golomidov (vasakul) võtab kõik filmilindile ja instruktor Damien (paremal) õpetab, kuidas ronida.

Täna on mägi suurepärases vormis. Meil on kavas filmida episood, kus meie saatejuht Jüri jäämäest mängleva kergusega üles ronib.

Kõigepealt tuleb panna jalga mägironimise saapad. Minagi topin need nakiliste taldadega jalanõud endale jalga, sest muidu pole üldse võimalik jäämäe lähedale minna.

Nüüd küsin: „Jüri, kas oled valmis?”

Jüri noogutab, entusiastlikult nagu enamasti.

Jüril läheb ronimine alguses libedalt, kuid paari meetri kõrguselt küsib ta:

„Öelge palun, Tiina, kas juba aitab?”

Näen, et ta tahaks alla tulla.

Ma ei anna järele: „Palun veel kaks sammu ülespoole, seda on väga vaja.”

Miks ma Jüri vastu nii karm olen? Näen ju, et ta ei jaksa enam. Aga need kaks sammu on vajalikud, sest nii saan pärast plaani teistpidi pöörata ja filmis tuleb välja uhke ronimine.

Järgmisel hommikul peame olema väikeses mägikülas Tignes’is. Seal on filmimiseks episood, mida võiks nimetada jää alla sukeldumiseks.

Oleks vale, kui ütleksin, et sel hommikul on külm. Sel hommikul on väga külm. Päike pole veel mägede tagant välja jõudnud, kraadiklaas näitab paarikümmet miinuskraadi.

Vincent, meie instruktor, sukeldub iga päev mitu korda selle sügava mägijärve jää alla. Järve põhja kedagi üksinda ei lasta. Täna on Vincentil esimene sukeldumine Jüriga.

Operaator Max töötab vapralt, kuigi kaamera peaaegu jäätub ta käte külge.

Enne kui jääauk kaevati, käis üle järve jääsahk. Kiiruga on tehtud jäässe kolm auku. Jüri läheb ühest august mürtsuga alla. Ootame põnevusega, kui kaua ta seal vee all on. Vaevalt kümne minuti pärast ilmub Jüri pea teisest august välja.

„Kuidas oli?” küsime.

„Üldse polnud, mitte midagi ei näinud. Pime oli, õigemini helehall. Paistis ainult teine auk, kuhupoole kiiresti ujusime.”

Vahepeal on päike mäe tagant välja tulnud ja kohe on teine ilm. Särav ja soe nagu ikka Alpides.

Saatesari „Reisile minuga”, saatejuht Jüri Aarma