Читать книгу Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido - Страница 10

Emotsioonid kuuluvad lahutamatult igapäevaelu juurde. Tänu inimese vajadusele kõike teada saada, kirjeldada ja klassifitseerida, on ka selles valdkonnas erinevad kultuurid suure töö juba ära teinud ja see on kinnistunud. Kõikjal jagatakse emotsioonid sobilikeks ja mittesobilikeks lähtuvalt ühiskonnas valitsevatest normidest.

Arenenud riikides, kus valitseb pigem materialistlik vaade, peetakse emotsioone füüsilise keha vastusprotsessideks sisemistele või välimistele muutustele. Peaasjalikult arvatakse nad ajus ja närvisüsteemis toimuvateks protsessideks. Kõrvalekaldeid normidest ravitakse psühholoogide, psühhiaatrite, meditsiini ja farmaatsia poolt enamasti medikamentoosselt. Ravi ei ole väga efektiivne ja kestab sagedasti elu lõpuni. Õigem on öelda, et ravimist ei toimu, küll aga surutakse maha teatud refleksikaari. Pikaaegse raviga kaasnevad sagedasti tüsistused. Siis viidatakse pärilikkusele ja iseloomule, mida muuta ei saavat.

Mittematerialistlik vaade vaatleb emotsioone lähtuvalt hea ja halva omavahelisest tasakaalust või igavesest võitlusest. Sealt leiab palju erinevaid kujutisi ja lugusid, mille kaudu antakse edasi kokkuleppelisi väärtushoiakuid. Vahel sooritatakse ka protseduure, mille kaudu püütakse avaldada nendele jõududele otsest mõju kas abi või omakasu saamiseks. Need on erinevad rituaalsed tegevused. Mõnedes kultuurides käib asja juurde ka spetsiaalsete droogide kasutamine. Asjasse mittepühendatule jäävad taolised rituaalid komplitseeritud sisu tõttu arusaamatuteks ja isegi hirmutavateks.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et emotsioonide osas valitseb üle maailma ikkagi püüdlemine positiivsete suunas ja negatiivsete taunimine, sest neid ei taheta enda ellu. Ilmselgelt tagajärgede tõttu, mida ühed või teised käivituva tegevuse tulemusena toodavad. Kõikide tegude motiivid on lõppkokkuvõttes – tunda ennast emotsionaalselt hästi. Hea ja kurja võitlus on täielikult taandatav erinevat liiki emotsioonide kasutusele.

Kas sa teadsid, et emotsioonid on kõikidel inimestel samasugused? Erinevalt rassist, keelest, usust ja kultuurist. Nii sakslase, ameeriklase, austraallase kui ka eskimo viha kui emotsioon on identne. Teod ja väljendused võivad olla aga täiesti erinevad. Sama on ka kõigi teiste emotsioonidega. Inimest hinnatakse selle järgi, mida ta oskab, teeb, kuidas käitub ja mida ütleb. Sellele keskendudes jääb tahaplaanile emotsioon, mis juhib kõiki tegevusi, olles samas peamine motivaator. Tihti juhtub aga nii, et emotsiooni märgatakse primaarsena ja kõik muu ei oma tähtsust. Vahel on mõlemad olulised.

Meil on reaktsioonid igale asjale, millega kokku puutume. Neis kõigis sisaldub emotsionaalne komponent. Kui me saaksime näha teiste emotsioone, olles ise emotsioonitu ehk hinnanguteta, märkaksime tunnete erinevat laialdast mõju tegevustele. Saaksime teada, et erinevad emotsioonid toodavad erinevaid tagajärgi. Tahan sellega öelda, et igaüks neist on võimeline tekitama spetsiifilisi tagajärgi, sest oma loomult on nad erinevad. Me oleme inimkonnas mingil põhjusel kokku leppinud, et head emotsioonid on positiivsed ja halvad negatiivsed. Tegelikult emotsioonid lihtsalt on, kuid me oleme harjunud end nendega samastama ja otsustama nende üle siis tagajärgede alusel, mida nad tekitavad. Tagajärgede järgi me teamegi, mis on hea ja mis on halb.

Emotsioonid iseenesest on teatud liiki loodusjõud. Arutud, kuid seeeest vitaalsed, väga elujõulised ja just oma vitaalsuse tõttu sinu elu juhtivad. Lisaks on sinu emotsioonid suutelised mõjutama ka teisi.

Ühiskonnas kehtivatest reeglitest lähtuvalt on kokku lepitud, et ühed emotsioonid on oodatud ja teised mitte. Ühed öeldakse olevat head ja teised halvad. Emotsioonide positiivne ja negatiivne tähendus tuleb välja justnimelt sellest, kuidas nad väljenduvad ehk mida nad teevad. Ehk siis mida inimene nende kaudu teeb ja kuidas see mõjub teistele.

See, kas mingi emotsioon on hea või halb, on suuremalt jaolt kokkuleppe küsimus. Erandiks on ehk otsesõnu hävitavad emotsioonid, mille tagajärjed otseselt kahjustavad nii emotsiooni tundjat kui ka teda ümbritsevaid inimesi. Näiteks need, mis viivad vägivallani. Ühiskonnas kehtivad teatud eetikareeglid, mis on kokkuleppelised justnimelt emotsioonide osas. Igas kultuuris kehtib teatud kindel kokkulepitud emotsioonide hindamise viis. Selline emotsioonide hinnanguline klassifitseerimine on vajalik. Mitte ainult meil, vaid igal pool kogu maailmas. See peab olema välja töötatud ühiskondades, kus emotsioonid on dominantsed.

Kogu elu, mida me siin planeedil elame, kujundavad selliseks just emotsioonid. Ükskõik, kas sa elad Austraalias, Aafrikas, mõnes Aasia või Euroopa riigis, ikka oled sa oma tegudes eeskätt emotsioonide mõjuvallas. Kui sa vaatad majandust, poliitikat, ükskõik milliseid ühiskonnas toimivaid protsesse, juhivad kõiki neidki tegelikult emotsioonid. Kui liita siia juurde veel emotsioonide mittearukuse osa, siis võid aru saada, miks meie elu planeedil Maa, ükskõik millisest piirkonnast me ka ei räägiks, ongi selline nagu ta on. Ühiskonda ei ole võimalik muuta, muutmata vastavaid emotsionaalseid tendentse.

Mis juhib pommiga inimest, kes lõhkab ennast teiste seas olles? Arvatakse, et religioon. Oled sa näinud mõnda usklikku, kes ei kaitseks emotsionaalselt oma tõekspidamisi? Kõik religioonid muuseas põhinevad samuti emotsioonidel. Mitte niivõrd uskumisel kellessegi või millessegi, vaid just emotsioonidel.

Aga kujuta nüüd ette, et need emotsioonid saab taandada, ära kustutada. Mis toimuks siis enese lõhkajatega? Arvatavasti oleksid nad elus ja paljud teised ka.