Читать книгу Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido - Страница 12

Esimene asi, mis sind ennast puudutab – sest jutt käib kogu aeg sinust – on asjas teatud selguse saamine. See ei ole ainult terminoloogiline teema, pigem ikka praktiline selgus, mida ma siin raamatus tahan sinuni tuua. Meil on vaja kokku leppida selles, mis on tunded ja mis on emotsioonid. Rahvakeeles öeldakse tihtipeale tunded emotsioonide kohta, mis sul on. Mul on selline tunne. Ma tunnen, et ma ei taha. Ma tunnen, et ma tahaksin midagi süüa. Ma tunnen, et ma ei peaks minema. Ma tunnen, et mul on üks selline tunne. Enda puhul enamasti ei räägita, et mul on üks selline emotsioon, enamasti räägitakse, et teistel on emotsioonid, aga mul on tunded.

Sõnaraamatud annavad sellise definitsiooni:

tunne – emotsionaalne aisting, nt valu-, kuuma-, nälja-, janutunne;

tundmus – inimese poolt läbielatav suhtumine ümbritsevasse ja iseendasse, nt kadedus, armastus.

Kaunis segane, kas pole? Nii et siin on vaja suuremat selgust, on vaja teha konkreetne vahe sisse, mis on tundmine ning mis on emotsioonid. Muidu on raske aru saada, milles on probleem tegelikult. Joogaliku maailmavaate järgi on aga eristatav väga selge piir, mis asub füüsilise keha otseste elutegevuslike vajadustega (janutunne, külmatunne, väljutamisvajadus jne) seotud tundmiste ja emotsioonide vahel. Sõnaraamatute definitsiooni kohaselt ühildub sõna „tunne” emotsiooniga, meie aga nimetame emotsioonideks hoopis ametlikus definitsioonis nimetatud „tundmusi”.

Kehas on igal pool sensorid, mis mõõdavad sise- ja väliskeskkonna parameetreid. Seda on vaja keha elutegevuse säilitamiseks. Signaalid loovad koos kesknärvisüsteemiga erinevad tunded, mida me tunneme tänu kinesteetilistele tunnetusvahenditele. Selle eesmärk omakorda on edastada sulle informatsiooni, et sa olukorra muutmiseks midagi ette võtaksid. Tunded on tingimatud refleksid.

Keha on nagu kallis laps, kelle eest sul tuleb hoolt kanda ja reageerida tema vajadustele. Tundmisi on erinevaid, tulenevalt kontaktist väliskeskkonnaga, temperatuurist, niiskusesisaldusest, vigastustest, pingest ja survest, toitainete puudusest, veepuudusest, toidu puudusest või kvaliteedist, vabanemisest jääkainetest, mürkidest või võõrkehadest, soojätkamise vajadusest, piisava koguse hapniku puudumisest. Samuti kuulub siia sügelemise, kõdi, orientatsiooni, kaalu, tekstuuri jms tundmine.

Kriya joogast on teada, et igal ühel on viis pluss viis tunnetusvahendit: viis füüsilist ja viis nn peent. Füüsilistega registreeritakse füüsilisse kehasse puutuvat infot, „peentega” kõik ülejäänu – emotsioonid, mõtted jne.