Читать книгу Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido - Страница 14

Järgmisena vaatleme, mis on väsimustunne. Kui oled teinud füüsiliselt rasket tööd ehk sellest tööst on osa võtnud lihased, siis lihaste väsides tekib füüsilises kehas väsimustunne. Vaimne väsimus ei ole füüsilise kehaga üldse seotud, vaid on üks teatud laadi emotsioon. Kui sa ei ole päev otsa rassinud, siis on su väsimuse taga mingi emotsioon. Kui sa aga tunned, et lihased on kurnatud, siis on see on füüsilise keha väsimus.

  Meenuta, millal oli su füüsiline keha viimati väsinud.

Füüsiline keha vajab puhkust selleks, et taastada oma seisund. Keha väsimus on peamiselt lihasväsimus. Tunned kõike füüsilises kehas ja ainult. Palju arvuti taga istudes on lihased justkui tardunud, sest kehaasend peab olema fikseeritud. Lihased ei tõmbu kokku ega lõdvestu, vaid on püsivalt pinges. Liikumist on suhteliselt vähe. Kasutad vaid sõrmi püsiva pingega, enamik lihased on hoopis liikumatusest pinges, verevarustus koos toitainete juurdetuleku ja jääkainete eraldamisega on häiritud. Siit tulenevadki erinevad randmega seotud põletikulised probleemid.

Inimese füüsilises kehas on lihaseid, mis väsivad kiiresti, kuna on loodud lühiajaliseks intensiivseks tegevuseks. Teised lihased võivad olla pinges väga pikka aega väsimata. Nad on loodud vastu pidama pikaaegsele koormusele. Ka nende ehitus, verevarustus jms on esimestest erinev. Samas, füüsiline keha ei ole anatoomiliselt ette nähtud ainult istumiseks. Võiks öelda, et füüsiline keha on sinu transpordivahend, mis on loodud liikumiseks. Nii et – kui sa pikka aega istud sundasendis, siis loodus nähes seda, et sa ei vaja oma füüsilist keha liikumiseks, hakkab märkamatult teda olukorraga adapteerima. Kohandab hoopis teiseks otstarbeks, näiteks pikaajaliseks istumiseks. Sellele järgnevad teatud füüsilised muutused.

Füüsiline keha on niivõrd tark ja niivõrd kohanemisevõimeline, et pane ta mingitesse tingimustesse ning ta hakkab vastavalt neile kohanema. Kui sul on istuv töö ja sa ei tee füüsilisi harjutusi, võid avastada, et su lihased hakkavad muutuma. Nad lähevad järjest nõrgemaks ja nõrgemaks. Toonus ja võimekus langeb. Kui sa tahad, et su liikumisvahend oleks korralik, siis pead andma talle spetsiaalset lihaskoormust. Andma füüsilisele kehale teada, et sa tahad oma sõidukit kasutada ikkagi liikumiseks.

Mõni aeg tagasi näidati telerist noormeest, kes on koomas. Ta on hästi pikka aega juba voodis. Kui vaadata tema lihaskonda, siis on see praktiliselt atrofeerunud, seal pole enam peaaegu muud kui luu ja nahk. See tähendab, et füüsiline keha adapteerub teatud tingimustes. Kui lihaseid liikumiseks vaja ei ole, siis nad lihtsalt taandarenevad. Kui too noormees tuleb koomast välja, on tal vaja hakata uuesti õppima elama normaalset elu. Harjutama oma füüsilist keha – ehk õigem oleks öelda, et ta annab oma füüsilisele kehale teada, et nüüd on vaja hakata keha kasutama teisel otstarbel. Füüsiline keha hakkab siis uuesti lihaskonda kasvatama. See ei toimu järsku, selleks kulub loomulikult teatud aeg. Teisiti öeldes – see on füüsilise keha asetamine uutesse tingimustesse, millega ta peab kohanema. Oluline on järjepidevus, sest keha ise valib vähima pingutuse ehk ökonoomia.