Читать книгу Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido - Страница 13

Minu definitsioon mõistele „tunded” on selline: tunded on füüsilise keha aistingud, mille kaudu ta annab teada oma vajadustest ja annab märku väliskeskkonna mõjudest füüsilisele kehale.

Võta näiteks nälg. Mida nälg või näljatunne tegelikult teeb? Ta annab sulle teada, et füüsiline keha tahab süüa. Hiljem saad teada, miks ma ütlen, et just füüsiline keha tahab süüa, miks ma ei ütle, et sina tahad süüa. Tegu on teatud laadi füüsilise keha impulsiga, mis teavitab, et nüüd on vaja toitu. Janutunne annab teada, et füüsilisel kehal on vaja vett. Mitte mahla, teed ega kohvi, vaid vett. Tegelikud janu ja nälg on füüsilise keha vajadused.

Kui sul on külm või palav, siis füüsiline keha tunneb selle ära ja tekitab teatud tundeid. Tunne tekib väliskeskkonna mõjust sinu füüsilisele kehale. Igaüks tunneb ära temperatuuride ühekraadise erinevuse. Mõni tunneb ehk veelgi täpsemalt, mõni mitte, kuid selline aisting on olemas. Nii et füüsilise keha üheks väljenduseks on tundmine. Külmaja kuumatunde skaala võib olla hästi lai. Kui paned käe näiteks kehatemperatuuril olevasse vette, ei tunne sa temperatuuri, aga tunned vett. Vesi puudutab nahka, sa saad selle kohta aistingu, saad aru, et vesi on ümber käe. Ma ei räägi sellest, et „oi, kui külm vesi!” või , „oi, kui hea soe vesi, mõnus!” – need on juba emotsioonid. Esimesena on sul füüsilise keha aisting, tundmine. Sellele võib järgneda emotsioon, ent emotsioon ei ole füüsilise keha tunne.

Püüan siin lihtsalt lahti seletada, mis sinuga toimub. Kui sa näiteks sööd ja tunned maitset, siis maitseaisting ehk tunne on midagi sellist, mis on väga konkreetne. On see siis magus või hapu või mõru. Sellele võib järgneda hinnanguline emotsioon, aga võib ka mitte. Oletame, et sa tunned mingit ülevõimendatud maitset. Tead ju, et maitsetugevdaja, naatriumvesinikglutamaat muudab maitse intensiivsemaks, laseb sel mõjuda ägedamalt. Kes on palju tarbinud tugevdatud maitsetega toitu, ütleb toidu kohta, kus ei ole piisavalt glutamaati sees, et see on suhteliselt maitsetu. Kes keskendub rohkem maitsenüanssidele, see glutamaati enam ei vaja. Teda nimetatakse gurmaaniks, sest tal on väga hea maitsete eristamise võime ja tal on nende vastu huvi. Maitsetaju on seotud füüsilise kehaga, peamiselt keelel asuvate retseptoritega ja neist lähtuvate närviimpulssidega. Edasi võib tulla emotsioon, mis ütleb, et oi kui maitsev või oi, kui vastik! Aga kõigepealt on füüsilise keha reaktsioonid, millele järgnevad pikema või lühema aja jooksul emotsioonid.

Igaüks saab aru, et maitse ei ole emotsioon. Lõhnadega on sama asi. Kõigepealt on tunne, füüsiline keha registreerib teatud informatsiooni, töötleb seda oma tunnetusvahendi kaudu, millele võib järgneda emotsioon – meeldiv või ebameeldiv, sõltuvalt lõhnast. Kui näiteks mõnel naisterahval on hea lõhnaõli peal, siis mõjub see positiivseid emotsioone tekitavalt. Kui aga näiteks mõnel mehel on mitu päeva kaenlaalused pesemata, võib selle lõhna tundmine tekitada hoopis teistsuguseid emotsioone. Võib muidugi olla ka vastupidi, kuidas kellelgi.

Tunnetusvahendite – mida meil on viis – registreeritud informatsioon tekitab kõigepealt teatud füüsilisi aistinguid ehk tundeid ja sellele võib järgneda emotsioon. Kõik esmased aistingud on tunded ja nad on alati seotud füüsilise kehaga. Näiteks sa istud praegu millegi peal, sul on istmiku all teatud tunne. See ei ole emotsioon, see on füüsilise keha tunne. See võib tekitada emotsioone, näiteks, et millal see peatükk ükskord lõpeb? Need ei ole enam tunded, need on juba emotsioonid. Tunne on hästi konkreetne. Sa istud, tunned seda kinesteetilist aistingut enda all või kui sul tekib istumisest valu, jalad on nii- või naapidi, sa samuti tunned, et siit jääb kangeks ja sealt hakkab valutama. Needki on tunded, füüsilise keha signaalid. Nii et kõigepealt on füüsilise keha aistig ehk tunne ja sellele järgneb enamasti emotsioon.

Igasugused valud – närivad, torkivad, hüplevad, pulseerivad – need kõik on tunded. Erinevad survestatused, näiteks, kui istud istmikul ja tunned seda tunnet, siis see on tekkinud tegelikult raskustundest – nii et kehal on võime tunda ka raskustunnet, teatud survet. Kui sa ujud vees, siis tunned enda ümber vett. Seal on paralleelselt mitu tunnet. Füüsiline keha registreerib muutused temperatuuris, vee surve erinevatele kehaosadele, lihaspinged, väsimuse, alla neelatud vee, silma või kõrva läinud vee, päikesesoojuse pealael ja võib-olla midagi veel lisaks. Me tegelikult tunneme kogu aeg, kuid me ei teadvusta kõiki neid tundmisi. Registreeritakse nad aga alati ühekaupa, vastavalt teadlikkuse liikumisele ühele neist, mida keha just intensiivsemalt produtseerib. Ilmselt võid meenutada paljut, mida oled tundnud. Tundmine on su keha omaduseks ka praegu.