Читать книгу Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido - Страница 16
Nägemine ei tekita tundeid
ОглавлениеFüüsiline keha annab paaniliselt tunda, kui tal tekib õhupuudus. Näiteks ei saa sa õhku juurde hingata võib-olla astma või teatud sisemiste krampide tõttu. Võib-olla ujud, lähed vee alla ja ei saa seal hingata või on ruum umbne. Iganes annab füüsiline keha kiiresti sulle teada, et on vaja õhku. Kas tuleb meelde, see on väga eluline aisting?
Järgmine on sügelemise tunne. Vajadus naha pinnal midagi kratsida ja sügada, kui näiteks parm või sääsk hammustab, seegi on seotud füüsilise kehaga, ei ole emotsioonaalne. Kõditunne, mitte kõdiemotsioon, vaid kõditunne, on samuti füüsilise keha aisting.
Füüsiline keha on võimeline tundma vibratsiooni, näiteks kui su eluhoone panna värisema. Tasakaalu hoidmine on seotud raskusjõuga, Maa külgetõmbejõuga, mida sa tunned oma kehaga – see on tasakaalutunne. Keha võib aistida ka helisid, näiteks kui istud kontserdil võimsa kõlari juures, siis tunned, kuidas heililaine käib sinust läbi. See on otseselt seotud helilainete mõjuga sinu füüsilisele kehale, mis koosneb suuremalt jaolt veest. Heli paneb vedelikud kehas võnkuma.
Sul on veel palju võimalusi kogeda erinevates variatsioonides kinesteetilisi aistinguid. Näiteks kui sa paned käe selle peale, mille peal sa istud, siis sa võid tunda, mis tüüpi materjal on su sõrmede all. Kui sa asetad käe riiete peale, mis sul seljas, tunned, et aisting erineb eelmisest. Paned oma sõrme vastu nahka ja tunne on jällegi erinev. See on sinu kinesteetilise taju võime. Kinesteetilise tajumise ampluaa on hästi lai. Loodetavasti õnnestus mul kirjeldada peamiseid olulisi tundeid või tundmiste spektreid ning usun, et sa said aru, et need ei ole emotsioonid.
Nüüd võib küsida, kas nägemine ja kuulmine võivad ka tundeid tekitada. Nägemise aisting ei tekita tegelikult tundeid. Välja arvatud siis, kui on tegu silma häiriva intensiivse impulsiga, näiteks ereda päikesevalgusega. Kui sa vaatad lihtsalt rohelist metsa või sinist taevast, mis ei ole väga eredad, siis see ei häiri, aisting on üks ja seesama. Kui sa aga vaatad päikesesse, siis füüsiline keha otsekohe reageerib valguse eredusele. Samuti, kui sa oled pimedas ja tahad midagi näha, siis pead selleks mingil viisil silmi pingutama. Nii et nägemise osas erilisi tundeid ei ole, neid on väga vähe. Kuulmisega on täpselt samamoodi nagu nägemisega ehk kui heli allikas on väga tugev, siis ta otsekui lõikab, mõjutab kogu kõrvasüsteemi. Siis kogeb keha vastavaid aistinguid, mis on tõesti tunded. Valutunne kõrvas tekib väga kõrgest helist, näiteks keegi karjatab sulle kõrva. Või kui sa kuulad sellist imeõrna heli ja pingutad, siis sel puhul tekib jälle teatud pingutuse tunne. Kui kõrva lööb valu, siis on see tavapärane valuaisting, mis võib olla kehas igal pool, ja sellele võib järgneda teatud emotsioon.