Читать книгу Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse - Jaan Kaplinski - Страница 5

Kõik reisid algavad ammu enne algust, nii seegi. Kord küsis minult S, kas ma tahaksin minna Stanfordi, seal ülikoolis olevat huvi Baltikumi vastu, nad võiksid mind kutsuda ja seal vastu võtta. Ma mõtlesin ja ütlesin jah, kuigi erilise innuta. Olin viimase kümne aasta sees olnud Ühendriikides ja Kanadas mitu korda. Kanada meeldis mulle rohkem, oli ühtaegu tsiviliseeritum ja looduslikum. Ühendriikide poliitika on mulle vahel olnud nii tülgastav, et seegi on võtnud tahtmise seal maal käia. Vahel saan hästi aru Noam Chomskyst, kes on kurvalt mõtisklenud, miks USA, mis on demokraatlik maa ja kus inimestel on suhteliselt hea elada, on mujal maailmas käitunud nii metsikult ja hoolimatult. Mul oli meeles Lahesõda, mille järel kurdid ja šiiidid ameeriklaste ja liitlaste õhutusel Saddami vastu üles tõusid, kelle ülestõus Saddamil aga lasti veriselt maha suruda. Mul oli meeles Guatemala, Tšiili ja muud paigad, kus jänkide koolitatud piinajad, poojad ja tapjad käitusid sama jõledalt kui nende Moskva koolitusega ametivennad Ida-Euroopas või Aafrikas. Teisalt: kuigi ameeriklased aitasid võimule Pinocheti, leidsid Ameerikas varjupaiga Pinocheti eest põgenevad vasakpoolsed. Samal ajal kui Ameerika valitsus oli valmis toetama ka kõige mustemaid jõudusid kommunistide ja vasak-sotsialistide vastu, juurdusid Ameerika ülikoolides marksistlikud arusaamad ajaloost ja sotsioloogiast.

Emotsioonide häda on see, et nad vajavad üht, ühest objekti. Ameerika, mida vihkad või armastad, on sellisena ka olemas, kui aga võtad Ameerikat mõistusega, leiad, kui õigus oli Soome Televisiooni Washingtoni korrespondendil Risto Johnsonil, kui ta pani oma Ameerika-raamatule pealkirja Maa, mida ei ole olemas. Üht Ameerikat, mida võiks armastada või vihata, ei olegi mõistusega võttes olemas. Ameerikal on mitu nägu ja loomust. Maia-indiaanlastele Guatemalas on Ameerikal teine nägu kui eestlastele.

Vahepeal, kui president Clintonit tõepoolest paistis ähvardavat impeachment ja maailma kõige võimsama maa parlament ja ajakirjandus tegelesid ennekõike tema seks-seikluste uurimise ja kirjeldamisega, mõtlesin, et ei lähe sinna. Kui aga rahva terve mõistus ka rahvaesindajaid mõistuse juurde tagasi tooma hakkas ja paistis enam kui tõenäoline, et Clinton jääb ametisse, tundsin suurt kergendust. Paistis, et ka seekord ei lähe fundamentalistide ja konservatiivide legalistlik riigipöördekatse läbi. Et ameeriklased tõestavad siiski ja veel kord, et on osavad leidma arukaid kompromisse.