Читать книгу Otsija metsas - Jaan Oks - Страница 22

Armulaua hommik,

tuksub tornikell,

heliseb ja hüüab

nagu tormikull.

Kaja libedane

lendab üle ligidase välja — külla,

tungib, püüab sinnagi, kus kedagi ei ole.

“Aga, kas ta leiab ka

minu hoone-hurtsika?

Kas ta teab, et haige olen,

et kui terveks saan, siis kirku tulen.

Mõtlen: kas siis tema, mahalastud poja,

surmavalust ühtki pattu andeks saa?

Või pean ma, nagu ikka, nagu ikka —

kirku tulema?”

25. 9. 1907 / 1917