Читать книгу Otsija metsas - Jaan Oks - Страница 41

Mind ammu-ammu lahutand

on teistest vahesein.

Ning ilma ees ma naeruks saan,

et ainult nutta võin.

Ei otsi meelitusi neilt,

ei oota armastust...

Või oota uusi teesi teilt,

ehk olen vaba ju.

Lase raskel päeval kätt ei saa,

lase unustagu mind.

Ei ilma kohut karda ma,

mu kohut varjab rind.

Ei nende tõde taha ka:

kus vale alati.

Võin unistusi uskuda —

neid siiski iialgi.

Lihavõttes 1913