Читать книгу Otsija metsas - Jaan Oks - Страница 25

Ma nägin noori mehi nii tõsiseid

Ihkamas Atlasi õladel kanda.

Hulkumas seal, kus randasi vesised

Katsuvad ilmale mõnusi anda.

Esimestena...

Laulda, ja olla kui käskija majas.

Sa olid see, kes teesi ka rajas.

Ommikul vagusi põllule ajas.

Naerma nad vastu neid tulnud.

Iial ei meeleheit eemal neist olnud.

Laulda — ja lauldeski raskeks läeb meel,

Et ma ei saata saa sind sinu teel.