Читать книгу 19. sajandi inimene - Коллектив авторов - Страница 9

Tööst polnud pääsu, kui ei tahetud just kerjuse staatusesse langeda, kuid see ei tähendanud, et tööline oleks pidanud kogu elu ühes ja samas vabrikus, samas töökojas või samas linnas mööda saatma. Nii palju kui me tema elust teame, oli 19. sajandi tööline enamasti nomaad, olles oma liikumistes täielik vastand tänapäeva töölisele. Tema rännakuid on küll raske uurida, sest üldiselt püüti kättesaadavates ametlikes allikates ja statistilistes ülevaadetes olukorda stabiilsena kirjeldada. Aga on väljaspool kahtlust, et tööliste liikuvus oli kogu 19. sajandi jooksul suur, kuigi rände ulatus, rütmid ja vormid olid piirkonniti ja riigiti väga erinevad ning see sõltus ka elukutsest, tööstusharust ja konjunktuurist.