Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 10

10

Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere koolmeistri pojana, õppis isa juures, seejärel 1901–1905 Viljandis Heine eraprogümnaasiumis. Nende teed ristusid 1905. aastal Pärnu gümnaasiumis, kus neist said klassiven-nad, pinginaabrid, sõbrad.

Mõlemad pärinesid haridussõbralikest ja suhteliselt lahedamaist ko-dudest, kui olid teistel selle aja maanoorukeil. Mõlema tee algul etendas oma osa ka Paistu kirikuõpetaja ja tuntud kirjamees Jaan Bergmann – Semperile oli ta ristiisa ja samas ka perekondlik nõuandja haridusküsi-mustes (Bergmanni ja Semperi isa kirjavahetus on säilinud), Varese isa aga oli samuti Bergmanni hea tuttav ja temalt kingitusena peresse toonud nii mõnegi teadusliku ning ilukirjandusliku teose. 1905. aasta meeleolud, mis ulatusid ka provintsigümnaasiumidesse, andsid omakorda elu avasil-mi jälgivaile noortele uusi, senitundmatuid impulsse ja tõukasid neid juba radikaalsemale eneseteostusele.

Esimese vene revolutsiooni ajal koolides tegutsenud arvukaist õpi-lasringidest võrsus terve plejaad tulevasi eesti kultuuri- ja poliitikatege-lasi. Kroonulik gümnaasiumivaim murenes pealesuruva elutegelikkuse mõjul, püüe end tulevase jaoks paremini ette valmistada tingis noorte koondumise poolsalajastesse ringidesse, kus kähisemiseni vaieldi revo-lutsiooni, rahvusluse, intelligentsi rolli, uusima filosoofia ja kunsti ning paljude teiste probleemide üle, mis gümnaasiumide ametlikesse õppeka-vadesse kuidagi ei küündinud. Semper lõi kaasa Pärnu eesti gümnasistide suurimas ringis Taim, Vares aga internatsionaalsemas nn Rahvusvahelises Teaduslik-Kirjanduslikus Ringis (NLIK). Kummalgi ringil oli oma hekto-grafeeritud ajakiri (neistki on suur osa numbreid säilinud), milles noored oma varasemaid loomekatseid luuletuste, artiklite ja proosapalade näol eakaaslastele tutvustasid.

Võib üllatavana tunduda, kui paljude keerukate küsimustega nen-de ringide referaatkoosolekuil või oma ajakirjapublikatsioonides kokku puututi. Kõne alla võeti riigi olemuse ja parlamentarismi probleemid, tolstoilus, naisküsimus, nitšeaanlus, darvinism, moodsad kunstisuunad ja palju muud. Loeti gümnaasiumis ebasoovitavaid ja koguni keelatud teoseid, pärast õppetööd jätkus õpilaste tihe läbikäimine väljaspool kooliseinu.

Muidugi oli selles kõiges suur annus lapselikku naiivsust ja romanti-kaiha, kuid oma jälje see käärimisaeg noorte teadvusse jättis. Varesel tuli koguni ametiisikute ees vastust anda oma tegevuse pärast õpilasringis, see