Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 17

17

ja seisu n-ö seestpoolt. Saame teada üsna olulisi seiku, mis avalikkuse ette omal ajal kuigi selgepiiriliselt ei ulatunudki, näiteks mitmed „vaikiva oleku“ kultuuriaktsioonid. Barbarus arutleb pigem kriitilise kõrvalseis-jana, opositsionäärina, kes ei pea olude sundi arvestama ega tahagi seda teha. Kummatigi see avameelsus, millega asjadest räägitakse, paelub. Ka isikupärased arutlused oma loomingu kohta aitavad mõlema asjaosalise esteetilisi printsiipe mõista paremini kui mistahes täiuslik objektiveeriv analüüs. Näeme, kuidas humanistlik ja demokraatlik põhihoiak neis üha kindlustub, näeme, kuidas sotsiaalne vastutustunne üha kandvamaks muutub nende kirjanduslikes eneseavaldustes.

Teise maailmasõja eelõhtul on nii Semper kui ka Barbarus eesti de-mokraatliku sõnakunsti juhtivad esindajad. Nad mõistavad teineteist ja toetavad rasketel hetkedel. See on viljastav sõprus, mis aitab järgnevail murranguaastail kiiremini oma kohta leida juba ühiskondliku elu aktiiv-sete kujundajate ja suunajatena. 1939. aastal kolib ka Barbarus Pärnust ära. Ta tuleb Tallinna. Revolutsiooniline 1940. aasta toob mõlemad sõb-rad uue, rahvavalitsuse koosseisu. Kirjavahetus katkeb, sest nüüd ollakse päev-päevalt koos, ühiselt asutakse oma seniseid ideaale ellu viima. Ei katke aga sõprus, see kestab Barbaruse enneaegse surmani 1946. aastal…

See kirjavahetus, mis meie ees on, dokumenteerib üht ajalõiku kahe inimese, aga ka kogu meie rahva elus. Talle pakuvad täiendust Barbaruse ja Semperi kohta kirjutatud lühimonograafiad, mälestusteosed, aga ka nende kirjanike aegumatu looming. Ja on veelgi kirju, kirju teistele kirja-nikele ning omastele, mis samuti väärivad väljaandmist.

1983

Harald-Heino Peep (1931–1998) oli Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse professor, doktoriväitekiri „Eesti lüürika kujunemislugu aastail 1917–1929“ (1970); eesti kirjanduse ja rahvaluule, hiljem väliskirjanduse kateedrite juhataja ja kirjandusteooria professor ning filosoofiateaduskonna dekaan. Siinse kirjavahetuse akadeemilise väljaande juures oli ta teaduskolleegiumi esimees. Lugeja mõistab, et saatesõnas leiduvad ideoloogilised registrid on seotud kirjutamise ajaga, mil need olid paratamatud.