Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 7

7

Harald Peep

Üks dialoogiline maailmapilt

Meie ees on huvitav teos. Söandan arvata, et minevikulisele sisule vaata-mata ka kõigiti aktuaalne teos. On ju meiepäevses maailmas süvenenud lugejate huvi dokumentaalse kirjasõna vastu. See raamat on aga tõeline inimlik dokument – kahe sõbra ja aatekaaslase võltsimatute tunnete ja mõtete peegeldus kirjavormis, siiras kõnelus, mis kunagi polnud avalikus-tamiseks mõeldudki.

Muutlikus, kiiresti teisenevas maailmas paelub meie pilku eelkõige inimeste ja rahvaste käekäik, see, mis tegelikult elus oli ja on, vähem aga see, mis oleks võinud olla. Pelk fantaasiamäng on end kirjanduseski am-mendama hakanud. Avaldatav kirjavahetus seevastu toob lugeja kohtu ette reaalsuse, aastakümneid kestnud otsingute, kahtluste, ümberhinnan-gute ja leidmiste tee, raamiks I maailmasõja eelne kõrgkool, sõda, vaimne, majanduslik ja poliitiline elu Eesti Vabariigis, rahvusvahelised päevaprob-leemid, ennekõike muidugi haritlaskonna enesetunnetuse kulg.

Meeli köidab ka isikulooline külg. Nii Johannes Vares-Barbarus kui ka Johannes Semper olid tugevad isiksused, inimesed oma veendumuste ja arusaamadega, mis kuidagi ei tahtnud mahtuda keskpärase heakodan-likkuse voolusängi. Avara eruditsiooniga, palju rännanud, erksalt rea-geerivad kõigele kaasaegses ühiskonnas avalduvale, aktiivse ja kriitilise eluhoiakuga – sellistena olid nad arvestatavaks jõuks toonases kultuuri-elus. Isegi nende arusaamu mittejagavad arvustajad möönsid Semperi ja Barbaruse uuenduslikku osa neil aastail.

Saateks kirjavahetusele